Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Fugu

Jaapani keelest pärinev ühisnimetus osade kerekalaliste (Tetraodontiformes) seltsi kerakalaliste (Tetraodontidae) sugukonda kuuluvate kalaliikide kohta. Tõlgituna tähendab fugu (varasemalt ka fuku) jõesiga. Sugukonda kuulub umbes 200 kalaliiki.

Kerakalalased on mürgised ja toiduks ei kasutata kaugelki neid kõiki. Nii on Jaapani tervishoiu ministeerium lubanud toiduks kasutada kaljuhammaste (Takifugu,26 liiki) perekonnast vaid tosinat ning jänespeade (Lagocephalus,11 liiki), okaskõhtude (Sphoeroides, 22 liiki) ja siilkalade (Diodon, 5 liiki) seast kokku veel 5 liiki – kokku seega 17 kalaliiki. Kõige rohkem süükse pruuni kaljuhammast (Takifugu rubripes), sest teda elab Jaapani ümbruses suheliselt palju ning ta on üsna suur (kuni 80 cm).

 Pruun kaljuhammas

Mürk (peamiselt tetrodotoksiin) ei jaotu fugudes ühtlaselt, vaid sisaldub eelkõige maksas, gonaadides, silmades, kuid näiteks ka nahas – seejuures on erinevate liikide puhul mürgisus ja mürgi paiknemine erinev. Fugude maksa peetakse kalade kõige maitsvamaks osaks, kuid samas on see ka kõige mürgisemaks organiks, seepärast on fugumaksa pakkumine Jaapani restoranides alates 1984. aastast keelatud.

Fugurestoranid on Jaapanis ja ka teistes riikides range kontrolli all ning fugukokkadena võivad töötada vaid selleks litsenseeritud isikud, kelle mitmeastmeline väljaõpe kestab kaks-kolm aastat. Nõudmised on ranged ning eksamid suudab edukalt sooritada umbes kolmandik õppuritest. Eksamitel tuleb süüa ka endavalmistatud fugut. Kontrolli tõhustamine on muutnud fugusöömise märksa ohutumaks. Kui poole sajandi eest oli fugu-surmasid Jaapanis veel üsna rohkelt (nt 1958. a suri 176 inimest), siis tänapäeval tuleb aastas ette umbes poolsada mürgitusjuhtumit, milledest surmaga lõpeb 6,8% ja mõnel aastal inimohvreid polegi. Seejuures juhtuvad õnnetused tavaliselt n-ö amatööridega, nt kalameestega, kes eksivad liigi määramisel ja kala valesti töötlevad. Mürgituste vältimiseks on Jaapanis keelatud kaubanduses müüa fugut tervikuna, koos mürgiste organitega. (Euroopa Liidus on kerakalalaste müümine täielikult keelatud). Fugu söömine on ka Jaapanis erinevatel sajanditel ja erinevates piirkondades olnud keelatud. Praegu on fugut keelatud süüa Jaapani keisri perekonnal.

Fugut ka friteeritakse ja keedetakse, kuid tuntuim roog on fugu-sashimi.

Jaanuar 2018

Vaata lisaks:

Pruun kaljuhammas (Takifugu rubripes)
Siilkalalased (Diodontidae)
Kerakalalased (Tetraodontidae)
Fugu-sashimi