Otsingu tulemused:

1. Ülemiste järve soldat (pärimus)
2. Abinõusid kalaõnne kindlustamiseks (pärimus, maagia; Loorits)
3. Adeni puurangerjas (Ariosoma nigrimanum)
4. Agnete ja merimees (skandinaavia folkloor)
5. ahven pärimuses
6. Andmata ohvriand (pärimus; Loorits)
7. Angerjas (pärimus)
8. Autrimpus (preisi merejumal)
9. Blanšeerimine
10. Deglasseerimine (kokandus)
11. Ebausku ühenduses paadi ja laevaga (pärimus, kalaõnn, maagia; Loorits)
12. Emajõe ja Virtsjärve sündimine (pärimus; Eisen)
13. Emajõe peal sõitmine (pärimus: Eisen)
14. Emulgeerimine
15. Endla järve tekkimine (pärimus; Eisen)
16. Fileerimine
17. Fileerimine (haug)
18. Fileerimine (lest)
19. Fileerimine (räim)
20. Fileerimine (särg, roosärg, nurg, teiv)
21. Filtreerimine ehk filtrimine
22. Flambeerimine
23. Fossegrim / Grim / Strömkarlen (viiuldav veevaim Skandinaavia folklooris)
24. Friteerimine (valmistusviis)
25. Glisseerimine
26. Gratineerimine
27. Grimaldi peegelkõht (Monacoa grimaldii)
28. Hülged kalurite paadi taha nõiutud (pärimus, maagia; Loorits)
29. Habemureen (Cirrimaxilla formosa)
30. Haldjad laevas (pärimus; Eisen)
31. Halli ja Kuningvere järve tekkimine (pärimus; Eisen)
32. Harilik koolmekala (Erimyzon sucetta)
33. Haug komi pärimuses
34. Haug pärimuses
35. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
36. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
37. Haugist handi pärimuses
38. Hiidlase kolm sõlme (pärimus; Eisen)
39. Hiidlased Pärnu rannas kalastamas (pärimus, kalaõnn, maagia; Loorits)
40. Hiidlased teevad tuult (pärimus; Loorits)
41. Hiidlaste kuldkala (Pärimus Kalana kabelist)
42. Hiidlaste tohuselkäigust (pärimus, vanapagan, tont; Loorits)
43. Hiiu torupillimees mererahva pulmas (pärimus; Loorits)
44. Hobuseohver veejumalaile (pärimus; Loorits)
45. Ida-koolmekala (Erimyzon oblongus
46. Iga aasta inimpää järve (pärimus; Peipsi)
47. Ikepera järv (pärimus)
48. Inimene-kala nivhi pärimuses
49. Inimohver järvele (pärimus; Peipsi)
50. Itrimobe (ürgne mereolend Madagaskari mütoloogias)
51. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
52. Järve kinnikasvamine vee roojastamise tõttu (pärimus; Loorits)
53. Järvevee roojastamine (pärimus, lapse tagumik + tölpsaba; Loorits)
54. Jõevähk pärimuses
55. Jõuluaegsed vetehaldjad (olendid komi pärimuses)
56. Jaaniõhtused juhtumised (näkipärimus; Eisen)
57. Kaevuhaldjas (olend komi pärimuses)
58. Kahala järve tekkimine (pärimus)
59. Kaijin (humanoidne mereolend jaapani pärimuses)
60. Kalaõnne äravõtmine konnaga (pärimus; Loorits)
61. Kalaõnne kogumine (pärimus; Loorits)
62. Kalad – veevaimude kari (pärimus, Siniallika, tölpsaba; Loorits)
63. Kalakuningad (pärimus, Peipsi)
64. Kalapüügist Jõelähtme rannikul (pärimus, maagia ja kombed; Loorits)
65. Kalastamisest Ristil (pärimus, kuldkala; Loorits)
66. Kalatont ajab kalu mõrda (pärimus; Loorits)
67. Kalavanad vihtlemas ja vestlemas (pärimus; Loorits)
68. Kama jõe sünd (komi pärimus)
69. Kare sõnnrai (Aetomylaeus asperrimus)
70. Karujärve tekkimine (pärimus; Eisen)
71. Kave läte Puhja-Kavildas (pärimus; Eisen
72. Kiisk (pärimus)
73. Kirikhärra jõge õnnistamas (pärimus; Loorits)
74. Knockanare Well (püha kaev Iirimaal)
75. Kobras Põhja-Ameerika indiaanlaste pärimuses
76. Kolmlaik-uuranguangerjas (Bathycongrus trimaculatus)
77. Kolmtäpp-aafrikaparrak (Enteromius trimaculatus)
78. Koolme-tampikoteibikud (Tampichthys erimyzonops)
79. Koolmekalad (Erimyzon)
80. Korallmees Haipuka (pärimus Markiisisaartel)
81. Krimmi hink (Cobitis taurica)
82. Krimmi pardkala (Barbus tauricus)
83. Krimmi rünt (Gobio krymensis)
84. Krimmi tippviidikas (Alburnoides maculatus)
85. Krimmi viidikas (Alburnus mentoides)
86. Kruusa-pardturbik (Erimystax x-punctatus)
87. Kudas kalad Tammetalu järvest ära kadusivad (pärimus; Eisen)
88. Kudas vähid Sausti jõest ära kadusivad (pärimus; Eisen)
89. Kuhu jäi vaarao sõjavägi (pärimus; Loorits)
90. Kuningvere järv (pärimus)
91. Kurat keelab kalu „sepale“ viia (liivi pärimuslugu)
92. Kuremaa järve roojastamine (pärimus; Eisen)
93. Lääne kalurite karmid kombed (pärimus, vägistaja karistus; Loorits
94. Lääne-koolmekala (Erimyzon claviformis)
95. Lõhkhuul-imikarp (Catostomus rimiculus)
96. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
97. Laiguline köbertrulling (Triplophysa laterimaculata)
98. Laiguline nivaell (Niwaella laterimaculata)
99. Laiguline pardturbik (Erimystax insignis)
100. Lapiline käärtrull (Schistura laterimaculata)
101. Lastud laene (pärimus, hall mehike; Eisen)
102. Latikas pärimuses
103. Latikate kadumine (pärimus; Eisen)
104. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
105. Ljubljana draakon (sloveeni pärimus)
106. Losi (hiiglane Samoa pärimuses)
107. Luts (pärimus)
108. Lõhe pärimuses
109. Läänemere Kalamajanduse Teadusliku Uurimise Instituut
110. Matsalumees ja Vigalamees (pärimus, Kasari üleujutused)
111. Megrim (Lepidorhombus whiffiagonis)
112. Megrimid (Lepidorhombus)
113. Mere sügavuse mõõtmine (pärimus; Loorits)
114. Mereema tütar kalurite jutul (pärimus; Loorits)
115. Merehobune (veeolend liivi pärimuses)
116. Merelehmad / maarjalehmad / sinilehmad (veeolendid liivi pärimuses)
117. Mereneitsi ja Neitsiliiv (pärimus; Loorits; Remmel)
118. Mererohi paadi põhja küljes (pärimus, meretont; Loorits)
119. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
120. Merimadulased (Hydrophiinae)
121. Meritint ja peipsi tint pärimuses
122. Mida hiidlane merepõhjas nägi (pärimus, merepõhja-vanames; Loorits)
123. Miks hiidlased Pärnu rannas käivad kala püüdmas (pärimus; Eisen)
124. Muckie (järvekoletis Iirimaal)
125. Muirdris / Sinach / Uath (merekoletis Iirimaal)
126. Murujärv (pärimus; Eisen)
127. must raamat (pärimus)
128. Mustjas väikerai (Rajella nigerrima)
129. Möldri meri / Menarsvae (Möldrimeri, Möldri järv, Mellansjöu)
130. Näki-neiu ennast pesemas (pärimus; Eisen)
131. Näki-neiu laulmine (pärimus; Eisen)
132. Natt ehk nott (veeolend liivi pärimuses)
133. Ningirima (Mesopotaamia jumalanna)
134. Nootkonna omaaegsest kodukorrast (pärimus, kalaõnn, maagia; Loorits)
135. Nägus hiinatrull (Yunnanilus pulcherrimus)
136. Obra jõe koletis (kohapärimus Poolas)
137. Olt ja Maros (veehaldjad ungari pärimuses)
138. Ononi (müütiline püüton Ašanti pärimuses; Ghana; Lääne-Aafrika)
139. Ozarki pardturbik (Erimystax harryi)
140. Pähkla allika mõõtmine (pärimus)
141. Pärimus: Õisu järv
142. Pärimus: Helme Valgjärv
143. Pärimus: Otepää Pühajärv
144. Pärimus: Otepää Valgjärv
145. Pärimus: Suurjärv ja Pikkjärv
146. Pärimus: Tõrva Vanamõisa järv
147. Paiste / Lig na Paiste / Lig na Baste (draakon Iirimaal)
148. Paneerimine
149. Panga kabel (pärimus; Loorits)
150. Pardturbikud (Erimystax)
151. pareerimine
152. Passeerimine
153. Patrimpus (preisi veejumal)
154. Peipsi järv (pärimus; Eisen)
155. Peipsi nime versioon (pärimus; Eisen)
156. Pikä järv (Rimmi veehoidla)
157. Pikä järv (Rimmi veehoidla)
158. Pisarlaik-rasboora (Rasbora lacrimula)
159. Porimokk-teravsabaangerjas Ophichthus aniptocheilos)
160. Pornuse puna ootab (pärimus, Eisen)
161. Prossa järve tekkimine (Kalevipoja pärimus, Eisen)
162. Punalaik-käärtrull (Schistura rubrimaculata)
163. Puuhalgude kandmine tuule manamiseks (pärimus; Loorits)
164. Pärimus: Ahijärv (Küti Ahijärv)
165. Pärimus: Andresjärv ja Voorumägi
166. Pärimus: Helsejärv
167. Pärimus: Holvandi Kivijärv
168. Pärimus: Jõksi järv
169. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
170. Pärimus: Juudajärv
171. Pärimus: Kaarna järv
172. Pärimus: Kaussjärv
173. Pärimus: Keema järv
174. Pärimus: Kirgjärv
175. Pärimus: Kirikumäe järve kellahelin
176. Pärimus: Konnjärv
177. Pärimus: Kunnejärv (Konnajärv)
178. Pärimus: Kuresoo
179. Pärimus: Külajärv
180. Pärimus: Lanna järv
181. Pärimus: Latsejärv
182. Pärimus: Laugjärv
183. Pärimus: Linnajärv
184. Pärimus: Linnasjärv
185. Pärimus: Lutsu järv
186. Pärimus: Lutsuoja
187. Pärimus: Mõrtsuka järv
188. Pärimus: Majori järv
189. Pärimus: Meelva Järv
190. Pärimus: Mikila järv ja Sepamägi
191. Pärimus: Mustjärv
192. Pärimus: Mädajärv
193. Pärimus: Mähe järv
194. Pärimus: Määstjärv
195. Pärimus: Neitsijärv
196. Pärimus: Näkijärv
197. Pärimus: Paene järv
198. Pärimus: Paenujärv ja Tubinajärv
199. Pärimus: Palujärv
200. Pärimus: Pappjärv
201. Pärimus: Peetri jõe sünd
202. Pärimus: Peratjärv
203. Pärimus: Plaki järv
204. Pärimus: Pullijärv
205. Pärimus: Pärlijõgi
206. Pärimus: Rõuge Suurjärv
207. Pärimus: Rammu saar
208. Pärimus: Rasina järv
209. Pärimus: Rauajärv (Raudjärv)
210. Pärimus: Raudjärve kullapütt
211. Pärimus: Rautine järv
212. Pärimus: Sika järv
213. Pärimus: Sirtsi soo
214. Pärimus: Sitajärv
215. Pärimus: Tabina järv
216. Pärimus: Tamula järv
217. Pärimus: Uhtjärv
218. Pärimus: Võhandu jõgi (Pühajõgi)
219. Pärimus: Vagula ja Tamula
220. Pärimus: Vagula järv
221. Pärimus: Verijärv
222. Pärimus: Vihtla järv
223. Pärimus: Virtsjärv
224. Pärimus: Visaku järv
225. Pärimus: Ärnu jõgi / Ristikolga
226. Räimed tagumikus (pärimus; Loorits)
227. Räimepüüdjate kunstid (pärimus, maagia; Loorits)
228. Rimmi järv (Rimmi veehoidla)
229. Säinaste kadumine (pärimus; Loorits)
230. Saarmas handi pärimuses
231. Saarmas itelmeeni pärimuses
232. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
233. Sale pardturbik (Erimystax cahni)
234. Sant-Andruse kabel (pärimus; Loorits)
235. Siilrai (Urogymnus asperrimus)
236. Silmaallikas (pärimus; Eisen; Kalbu silmaallikas)
237. Sinihallid merelehmad (pärimus; Loorits)
238. Sinisetriibuline heeringake (Herklotsichthys quadrimaculatus)
239. Sjörå / Sjöfru (järvevaim Rootsi pärimuses)
240. Slaavlaste kalapärimusi
241. Strandvaskare (mereohver Rootsi pärimuses)
242. Surimi
243. Suur hall / merehall (veeolend liivi pärimuses)
244. Suursilm-tülka (Clupeonella grimmi)
245. Särg ja roosärg pärimuses
246. Tähed Virtsjärve põhjas (pärimus; Eisen)
247. Tõllaga mööda Ülemiste järve (pärimus; Eisen)
248. Tölp (pärimus; allikavaldjas)
249. Tölpsaba (pärimus; Loorits)
250. Tölpsaba ja halgjad (pärimus; Loorits)
251. Tšaadi napplõug (Garra quadrimaculata)
252. Tšov jusa nõv (näkilaadne olend komi pärimuses)
253. Taiwani hiigelangerjas ja hiigelkrabi (tsou rahva pärimus)
254. Targa antud tuulesõlmed (Pärimus; Loorits)
255. Tarimi köbertrulling (Triplophysa incipiens)
256. Tarimi marinka (Schizothorax biddulphi)
257. Tarimi paljastrull (Hedinichthys yarkandensis)
258. Tenasserimi napplõug (Garra notata)
259. Teravuim-koolmekala (Erimyzon tenuis)
260. Tindikalade äramängija (pärimus; Eisen)
261. Tširimarja jook
262. Tursamaksa konserveerimine
263. Tuule väljatantsimine (pärimus; Loorits)
264. tuulekala (pärimus)
265. Tähniline pardturbik (Erimystax dissimilis)
266. Ujujatest murueide tütardest (pärimus; Eisen)
267. Ulgus (jõevaim keti pärimuses)
268. Urvaste Silmaveeallikas (pärimus)
269. Väike-Maarja kadund jõgi (pärimus, haldjate tüli; Loorits)
270. Võrtsjärv nõuab Veisjärvelt oma kalakümnist (pärimus; Loorits
271. Vaarao aegsed inimesed (pärimus)
272. Vaarao kalad (pärimus; Eisen)
273. Vaarao sõjavägi (pärimus, Eesti; Loorits)
274. Vaikne järv (pärimus; Eisen)
275. Valgejõe algjas (pärimus; Loorits)
276. Valgjärve lehm (pärimus; Eisen)
277. Vana Piljani Antsu kalaõnn (pärimus, järve hoidja; Loorits)
278. Vanajärv (pärimus; Eisen)
279. Vanapagan ja vähid (pärimus; Loorits)
280. Vanapagan laevameheks (pärimus; Eisen)
281. Varssavi merineitsi (Poola pärimus)
282. Veden emo / Veen emonen (veevaldjas soome pärimuses)
283. Venepapp Peipsit õnnistamas (pärimus; Loorits)
284. Üksuimrai (Arhynchobatis asperrimus)

Friteerimine (valmistusviis)

Friteerimine (ka frittimine, fritüürimine), toidu küpsetamine rohkes rasvaines/õlis. Tavapärasest praadimisest erineb kasutatava rasvaine koguse poolest (toiduaine peab olema rasvaines kas üleni või 2/3 ulatuses). Samuti on kõrgem rasvaine temperatuur: tavaliselt 175-190 oC.

Tavaliselt seostub friteerimine prantsuse köögiga, kuivõrd maailmas on üheks levinumaks toiduaineks friikartulid, mida nimetatakse ka prantsuse kartuliteks. Ka mõiste fritüür, mis võib tähendada friteerimisprotsessi, friteerimisanumat ja ka friteeritud toitu, pärineb prantsuskeelsest friture’st (‘küpsetamine’, ‘praadimine’). Sarnast küpsetusviisi kasutati tegelikult juba Vana-Roomas ja muistses Hiinas. Jaapanis on selle nimeks tempura. Venemaal oli 15. sajandil (umbes sajand enne seda, kui levisid tavapärane pann ja praadimine) tuntud küpsetusviis пряжение, mille puhul toiduaineid praeti-küpsetati 1-2 cm sügavuses rasvakihis.

Friteeritud toitu peetakse sageli kahjulikuks, kuna toidu küpsemine toimub rasva sees ja tavakujutelma järgi peaks niimoodi valmistatud toit olema väga rasvane. Nii võibki see olla, kui friteerimisel pole kasutatud sobivat temperatuuri või küpsetusaega. Õige temperatuuri ja friteerimisaja puhul toit enesesse rasva ei ima: kuumas õlis hakkab toidus olev vesi aurustama ning eralduv veeaur ei lase rasval toidusse tungida. Kui õli on liiga kuum, aurustub vesi kiiremini ning seejärel imbub rasv toidu sisse. Samamoodi juhtub siis, kui friteerime toitu küll parajas kuumuses, kuid liiga kaua – pärast vee aurustumist pääseb rasv toidu sisse. Liiga jaheda rasva/õli puhul võib aga rasvaine tungida toidu sisse veel enne seda, kui algab vee aurustumine toidus.

Kalade friteerimine

-     Kalade puhul friteeritakse kas pisemaid kalu tervikuna või kalatükke: kala või kalatüki sobivaimaks paksuseks on 1-2 cm – paksemate kalade/kalatükkide puhul on raskem saavutada, et need oleksid samaaegselt küpsed nii väljaspoolt kui ka seest.

-     Kalu on võimalik friteerida naturaalselt või paneeritult, aga kõige levinumaks on nende küpsetamine taignas.

-     Friteerimiseks tuleb võtta õli arvestusega, et õli ja selles küpseva kala vahekord oleks vähemalt 4:1, kuid on ka õpetusi, milleda kohaselt see peaks olema lausa 10:1. Kui järjepanu friteeritakse nii suurt kalakogust, et õli kahaneb märgatavalt, tuleb õli lisada.

-     Kui friteeritakse keedetud kalu, piisab kuumusest 150-170 oC, kui toorest kala, on sobivamaks temperatuuriks 175-190 oC.

-     Kala (ja ka muud toiduained) pannakse alati kuuma õli sisse. Hea, kui kuumuse määrmiseks on olemas spetsiaalne termomeeter, ent kui seda pole, tehakse umbes 1 cm saiakuubiku või taignatükikese prooviküpsemine – õli on piisavalt kuum siis, kui proovitükk hakkab peaaegu kohe “mullitama” ja muutub mõnekümne sekundiga ruugeks.

-     Vesi tuleks fritüürist alati eemal hoida. Ka üksiku veetilga sattumisel kuuma õlisse toimub kohe vee äge aurustumine, mille tulemusena võivad lennata kuumad õlipiisad koka näkku või kätele, samuti aga pliidile ja tulemusena võib kogu fritüürõli lahvatada põlema. Seepärast peaks friteerimisel alati olema pööratud tähelepanu ka kustutusvahendite (vaht- või pulberkustuti, kustutustekk, söögisooda, sool) käepärasusele. Mingil juhul ei või süttinud fritüüri hakata kustutama veega, see teeb olukorra veel hullemaks. (Suurbritannias on koduste tulekahjude peamiseks põhjuseks hooletus friteerimisel).    

-    Vältida tuleks märgade kalatükkide panemist fritüüri; neid tuleks enne kuivatada või paneerida (nt jahu või riivsaiaga). Ka paneeritud kalatükkidel on soovitav lasta enne friteerimist mõnda aega veel taheneda. Kui valmistatakse kala taignas, siis muidugi tahendamist ei toimu, vaid kalatükid pannakse fritüüri kohe pärast taignasse kastmist.

-     Küpsema ei tohi panna korraga liiga palju kalatükke, et õli ülemäära maha ei jahtuks -  kui kalatükid kohe küpsema ei hakka, on tulemus ülemäära rasvane ja maitselt kehvem.

-     Küpsemisaeg oleneb friteeritava toidupala suurusest ja õli kuumusest; friteerimine on kõige kiiremaid valmistusviise ning küpsemisaeg on tavaliselt vaid 3-5 minutit.

-     Valminud kalapalad tõstetakse õlist välja vahukulbi või –lusikaga ning asetatakse paberrätikule nõrguma.

Tuntuimad friteeritud kalaroad on kala taignas (sh Fish & Chips), kalapulgad ja friikala.

Vaata lisaks:

Sous vide (haudumine vaakumis)
Barbecue ehk barbeque ehk BBQ (valmistusviis)
Tataki (valmistusviis)
Paneerimine
Krevetikrõpsud
Friteeritud krevetid
Tempura
Friikala
Frangi karpkala
Fish & Chips
Suitsemispunkt
Fritüürõli
Fritüür