Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Fish & Chips

Inglise mitteametlik rahvusroog ja inglise köögi lahutamatu osa. Roa kaheks peamiseks komponendiks on taignas friteeritud kala ja friikartulid, klassikaliseks lisandiks rohelised herned või hernepüree. Friteeritakse enamasti valge lihaga tursklasi nagu tursk, kilttursk, pollak, saida, merlang, kuid kasutamist leiavad ka hiidlest, rai (populaarne Iirimaal), ogahai jt. Roa kvaliteedi tagamisel peetakse oluliseks, et see oleks valmistatud värskest kalast. Tainas tehakse lihtsalt: jahu + vesi, millele lisatakse söögisoodat ja äädikat, et tainas küpseks kohevamaks. Vesi võib olla asendatud ka piima või õluga (enamasti tume õlu). Kartulitšipsid on massiivsemad kui USAs levinud tšipsid: need on pigem piklikud friikartulid mõõdus 1,5x1,5x8cm.


Roa ajaloost. Friteeritud kala hakkasid Inglismaal esimestena valmistama 16. ja 17. sajandil Portugalist ja Hispaaniast põgenenud juudid. Roa levikule aitas kaasa raudteede väljaehitamine, mis võimaldas transportida värsket kala kiiresti kalasadamatest linnadesse, samuti aga katoliiklik traditsioon loobuda reedeti liharoogadest. Esimene Fish & Chips pood avati Londonis 1860. aastal.

Algselt ei tehtud tšipse kartulist, vaid nisuleivast. Roa levides hakkasid nisuleiva varud ammenduma ning leib asendati kartuliga, mis muutis aga roa veelgi populaarsemaks. Kui alguses kasutati friteerimisel veise- või searasva, siis tänapäeval friteeritakse reeglina taimeõlidega, milledel on kõrgem suitsemispunkt.

Inglismaal kasutavad Fish & Chips kohad ära 25% (umbes 60 000 tonni) kogu Inglismaal söödavast “valgest kalast” ja 10% (umbes 500 000 tonni) kartulitest. Tänapäevaks on roog levinud Inglismaalt Euroopasse, Austraaliasse, Uus-Meremaale, Lõuna-Aafrikasse, USAsse, Kanadasse, Hiinasse, Omaani jne.

Traditsiooniliselt kasutatakse Fish and Chips müügipunktides roa pakkimiseks ajalehepaberit. Hügieenilistel põhjustel on küll hakatud sisemise paberina kasutama puhast pakkepaberit, kuid toodetakse ka eripaberit, mille välimine külg jäljendab ajalehte.

Rekordsuurusega portsjon valmistati 2012. aastal: 13,6 kg kaaluga tursk ja 27,2 kg friikartuleid. Itaalias Barga linnakeses korraldatakse igal aastal Fish & Ships festivale sõpruse märgiks Suurbrittaniaga.

Jaanuar 2018  

Vaata lisaks:

Tursk toiduna
Friikala
Tempura
Fritüür