Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Filee

Filee, kalade puhul terviklik tükk kalaliha, mis on ilma suuremate luudeta. Filee võib olla nahaga või nahata. Tavapärase kehakujuga kaladest saadakse kaks fileed, kuid nt lestast või kammeljast neli fileed. Kui kala fileeritakse nii, et kahte fileed jääb ühendama nahk seljalt (nt räime puhul) või kõhult (nt siia puhul) nimetatakse tulemust liblikfileeks. Erinevate kalaliikide puhul on luude sisaldus filees erinev. Paljude karpkalalaste puhul (nt säinas, latikas, turb jt) ei olegi võimalik lõigata luudevaba fileed, kuna nende lihastes on rohkelt peenikesi nn salaluid. Niisugused salaluud on ka haugi lihastes. Teades, millises filee osas need asuvad, on kalakokal siiski võimalik lõigata fileest ka luudevabasid portsjontükke, nt laste jaoks. Nahaga või nahata fileede eelistamine on liigiti erinev. Nende kalaliikide puhul, mille liha on õrna tekstuuriga (nt siig, tursk), eelistatakse praadimisel või küpsetamisel kasutada nahaga fileesid, kuna nahata portsjonitükid kipuvad kuumtöötlemisel kergesti lagunema.

 Pangasiuse nahata filee

Kalu turundatakse sageli fileedena, kuna tavatarbijale on iseseisev fileerimine ebamugav või oskuste vähesuse tõttu ka keeruline töö. Turundatavad fileed võivad olla fileeritud erinevalt. Nt lõhe, forelli ja vikerforelli puhul eristatakse viite fileerimisastet ehk trimmi. Igal järgneval astmel on filee kilohind kallim.

Lõhe fileerimisastmed:

Trimm A – Eemaldatakse selgroog ja roided.

Trimm B – Eemaldatakse ka kõik uimed ja uimelihastesse jäävad kiired, samuti kõhu- ja seljapoolsed rasvaribad.

Trimm C – 98-100 %-liselt on eemaldatud ka ristised rood. Neid on filee esiosas (seljauime lõpuni) üle kahekümne – väiksemast kalast saab neid kätte kas küünte või pintsettidega, paksemast fileest peab sikutama näpitstangidega – roodusid sikuta poolviltu, kalaliha näbrustamata. Väga värskest kalast vahel roodusid kätte ei saagi – siis võib need fileest lõigata välja V-kujulise sisselõike abil.

Trimm D – maha on lõigatud ka filee sabapoolne ots, milles on valdvaiks nn punased lihased, mis on valgetest märksa tuimemad.

Trimm E – fileelt lõigatakse ära ka kala nahk.



Kalaliikidel on anatoomilisi erinevusi, mistõttu fileerimiskaod on liigiti erinevad.

Liik                             kadu                                    Alles jääb

Ahven nahaga             47 %                                       53 %

Ahven nahata             51%                                         49 %

Haug nahaga               54 %                                       46 %

Haug nahata               60 %                                       40 %

Hõbeheik nahaga        47 %                                       53 %

Hõbeheik nahata         51 %                                       49 %

Koha nahaga               49 %                                       51 %

Koha nahaga               52 %                                       48 %

Latikas nahaga            54 %                                       46 %

Lõhe nahaga               42 %                                       58 %

Lõhe nahata                45 %                                       55 %

Meriahven nahaga      63,5 %                                    36,5 %

Meriahven nahata       68 %                                       32 %

Meriluts nahaga          58 %                                       42 %

Meriluts nahata           66 %                                       34 %

Tursk nahaga              54 %                                       46 %

Tursk nahata               58 %                                       42 %

Vikerforell nahaga       39 %                                       61 %

Vikerforell nahata        43 %                                       57 %

Jaanuar 2018

Vaata lisaks:

Fileerimine
Fileenuga
Fileekahvel