Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Fileerimine

Fileerimine, kalade puhul kala niisugune käsitlemine, mille puhul kalalt eraldatakse luud ja vahel ka nahk nõnda, et tekiks kalafilee. Eestis sai kalade fileerimine huvikalastajate ja hobikokkade jaoks omasemaks alles 1990-ndatel aastatel. Enne seda polnud saadaval sobilikke fileerimisnugasid ja vähe oli ka oskusteavet.

Fileerimine võimaldab töödelda kala kiiremini, kuna saab ära jätta kalalt soomuse võtmise ja rookimise. Soomuse võtmist ei saa küll vältida siis, kui me tahame lõigata kalast nahaga fileed, mida mõned kalasööjad peavad nahata fileedest maitsvamaks. On ka kalamehi, keda häirib, et fileerimise puhul ei saada kalast kätte kogu kalaliha, kuna osa lihast jääb luude ja naha külge. N-ö fileerimisjääke kasutatakse sageli kalaleeme keetmiseks.

Kalatööstustes kasutatakse fileerimiseks masinaid. Masinfileeritud kaladele (nt räimele) jääb siiski sisse rohkem luukesi kui käsitsi fileerides, kuid ka käsitsi fileerides pole alati võimalik saada kätte kõiki kalaluid. Kui ristised küljerood saame nt ahvenal, haugil või forellil välja noppida või välja lõigata, siis osadel kaladel (haug, latikas) on ka nn salaluid, mis ei ole väljalõigatavad ilma, et filee näbrustuks väikesteks tükikideks.

Fileerimine ei toimu kõikide kalaliikide puhul samamoodi, ent kui n-ö põhifileerimine (haug, ahven, koha) on selgeks saadud, pole keeruline tulle toime ka lutsu, särje, kiisa või lestaga.

Käsitsi fileerimine võib olla alguses aeganõudev ja vaevaline töö, kuid vilumuse tekkimisel saab sellest kalamehele/kalakokale vägagi tarvilik oskus.

Fileerimise etapid (haug, ahven, koha, forell jt):

  1. Kui soovime saada nahaga fileed, siis võtame kõigepealt maha kala soomused.

  2. Lõikame noaga kala pea tagant külje poolt risti läbi liha kuni selgrooni, kõhu poolelt peaks lõige kulgema rinnauimede taha (saba poole)

  3. Keerame nuga ja lõikame piki selgroogu kala läbi kuni sabani. Saame esimese filee, seni küll veel naha ja osade luudega. Eemaldame kala sisemused. Seejärel lõikame kalast teise filee.

  4. Lõikame ära fileede küljes olevad kõhuuimed.

  5. Lõikame fileedelt ära „roided“.

  6. Tõmbame sõrmede või pintsettidega välja enam-vähem küljejoone kohal asuvad ristised luukesed. (Kui kala on väga värske, pole neid võimalik välja tõmmata).

  7. Kui soovime nahata fileed, lõikame selle (saba poolt) naha küljest lahti.

Jaanuar 2018 

Vaata lisaks:

Fileerimine (särg, roosärg, nurg, teiv)
Fileerimine (räim)
Fileerimine (lest)
Fileerimine (haug)
Fileekahvel
Fileenuga
Filee