Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Endla looduskaitseala

Endla looduskaitseala, kaitseala Pandivere kõrgustiku lõunaosas, suurus on 10 161 ha.

Piirkonda hakati kaitse alla võtma 1980. aastal, kui loodi Norra allikate ja Endla soo kaitseala, millest 1981. aastast moodustati Endla-Oostriku sookaitseala. 1985. aastal loodi sookaitseala ja Tooma Soojaama baasil Endla riiklik looduskaitseala iseloomulike sooalade ja Pandivere kõrgustiku karstiallikate kaitsmiseks. Aastast 1997 kuulub Endla looduskaitseala Ramsari-alade nimekirja, samuti Natura 2000 võrgustikku.

Kaitseala läbib teljena Põltsamaa jõe keskosa. Endla nime kannavad nii soostik tervikuna, üks raba kui ka järv. Ulatuslikust Endla soostikust on kaitse all 8 raba koos neid ümbritsevate madal- ja siirdesoodega (Endla raba, Oostriku soo, Rummallika raba, Kanamatsi raba, Linnusaare raba, Kaasikjärve raba, Männikjärve raba, Toodiksaare raba ja Punaraba). Rabasid eraldavad üksteisest 5 jõge, 6 järve, metsad ja soosaared. Kaitsealal on üle 30 veerohke allika, mida kutsutakse Norra-Oostriku allikateks. Turbakihi paksus võib rabades ulatuda 8 meetrini. Linnusaare raba on loodusreservaat. Kaitseala territooriumil pesitseb umbes 180 liiki linde, 42 liiki imetajaid, taimeliike on leitud umbes 450. Kaitsealuseid liike on üle 130.

Kaitseala jaguneb 1 reservaadiks, 19 sihtkaitsevööndiks ja 8 piiranguvööndiks. Lisaks majandustegevuse piirangutele on mitmes kohas ka ajalised liikumispiirangud, seda eelkõige lindude pesitsusrahu eesmärgil.

Tooma külas asub Endla looduskeskus. Kaitseala valitsejaks on Keskkonnaamet.

Kaitseala idaosas on 3 matkarada, lõkke- ja telkimiskohad.

Jaanuar 2018

Vaata lisaks:

Endla järvestik
Endla järv