Otsingu tulemused:
2. Alaska malma (Salvelinus anaktuvukensis)
3. Alsatia paalia (Salvelinus alpinus × Salvelinus fontinalis)
4. Ameerika paalia ehk oja-mägihõrnas (Salvelinus fontinalis)
5. Amemasu (koletiskala Jaapanis)
6. Ammersee paalia (Salvelinus evasus)
7. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
8. Beauforti meri
9. Boganida paalia (Salvelinus boganidae)
10. Cole'i paalia (Salvelinus colii)
11. Coomasaharni paalia (Salvelinus fimbriatus)
12. Drjagini paalia (Salvelinus drjagini)
13. Elgõgõtgõn (järv Tšukotkal)
14. Endeem
15. Euroopa paalia (Salvelinus lepechini)
16. Fääri paalia (Salvelinus faroensis)
17. Harjuspaalia (Salvethymus svetovidovi)
18. Haweswateri paalia (Salvelinus lonsdalii)
19. Häddi (Salvelinus killinensis)
20. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
21. Jakuudi paalia (Salvelinus jacuticus)
22. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
23. Kalad ja linnud itelmeeni uskumustes
24. Kalakasvatus: perspektiivsed liigid
25. Kalandus
26. Karusaare paalia (Salvelinus salvelinoinsularis)
27. Kaugida paalia, kundža (Salvelinus leucomaenis)
28. Kii paalia (Salvelinus japonicus)
29. Kivipaalia (Salvelinus kuznetzovi)
30. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
31. Krogiuse paalia (Salvelinus krogiusae)
32. Kronoki paalia (Salvelinus kronocius)
33. Kuldne paalia (Salvelinus noori, ka Salvelinus youngeri)
34. Kõmri paalia (Salvelinus perisii)
35. Levanidovi paalia (Salvelinus levanidovi)
36. Lõhelased (Salmonidae)
37. Lõunamalma (Salvelinus curilus)
38. Mallochi paalia (Salvelinus mallochi)
39. Malma (Salvelinus malma)
40. Melvini paalia (Salvelinus grayi)
41. Murta (Salvelinus murta)
42. Mägipaalia (Salvelinus umbla)
43. Neiva (Salvelinus neiva)
44. Nelma (Stenodus nelma)
45. Onekotani paalia (Salvelinus gritzenkoi)
46. Orkney paalia (Salvelinus inframundus)
47. Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)
48. Pisisuu-paalia (Salvelinus elgyticus)
49. Põlula Kalakasvatuskeskus
50. Rakfisk ehk norra hapukala
51. Redupaalia (Salvelinus thingvallensis)
52. Sahhalini paalia (Salvelinus vasiljevae)
53. Schmidti paalia (Salvelinus schmidti)
54. Shetlandi paalia (Salvelinus gracillimus)
55. Splake (Salvelinus namaycush x Salvelinus fontinalis)
56. Struani paalia (Salvelinus struanensis)
57. Suursuu-paalia (Salvelinus maxillaris)
58. Taimenid (Hucho)
59. Taimõri paalia (Salvelinus taimyricus)
60. Taranetzi paalia (Salvelinus taranetzi)
61. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
62. Tšerski paalia (Salvelinus czerskii)
63. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
64. Tömp paalia (Salvelinus obtusus)
65. Valge paalia (Salvelinus albus)
66. Willughbi paalia (Salvelinus willoughbii)
Malma (Salvelinus malma)
Malma (Salvelinus malma), kalaliik paaliate Salvelinus) perekonnast. Inglise Dolly Varden, Dolly Varden char, Pacific brook char, western brook char jm; saksa Dolly-Varden-Forelle; prantsuse Dolly Varden, omble malma jm; innuktiti ekalukpik, evitaruk, qaukpik; aleuudi giigaq; jaapani miyabe-iwana, oshorokoma; vene мальма. Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani randades: Aasias Tšaunski lahest Tšukotkal kuni Korea poolsaareni, Põhja-Ameerikas Alaskalt kuni Kaliforniani, ka avamere saartel, Hokkaidol. Mere-, riim- ja mageveeline; bentopelaagiline; anadroomsed ja paiksed vormid; sügavustel 0-200 m. Võivad elu jooksul kudeda kuni 3 korda. Pikkus kuni 127 cm (TL), keskmine 37,5 cm (TL), mass kuni 18,3 kg.
Eristatakse alamliike: S. m. malma (Northern Dolly Varden); S. m. lordi (Southern Dolly Varden); S. m. krascheninnikova (Asian Dolly Varden) [nüüd lõunamalma (Salvelinus curilus)]; S. m. miyabei (Miyabe Char).
Nimekuju Dolly Varden on üle kantud Charles Dickensi teosest „Barnaby Rudge“ (1841), milles sellenimeline naistegelane kannab hästi värvilisi rõivaid - ka kudemisrüüs malma on äärmiselt värvirikas kalaliik. Dolly Vardeniks on nimetatud ka teisi paaliate liike, sh arktika paaliat (Salvelinus alpinus), tänapäeval nimetatakse vahel Dolly Vardeniks ka härgpaaliat (Salvelinus confluentus), keda varasemalt peeti malmaga samaseks liigiks.
20. sajandi esimesel poolel peeti malmat Põhja-Ameerikas ebasoovitavaks liigiks, kuna ta arvati kahjustavat idalõhede asurkondi ja malmat ei hinnanud seetõttu ka huvikalastajad. Nüüdseks on selgeks saanud, et selline hoiak oli põhjendamatu ja muutunud on ka suhtumine malmasse; kohati on asurkondade säilitamiseks kehtestatud püügipiiranguid. Töönduslikul lõhepüügil saadakse malmat sageli kaaskalana.
Ohustatus määramata.
