Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Kaugida paalia, kundža (Salvelinus leucomaenis)
Kaugida paalia, kundža (Salvelinus leucomaenis), kalaliik paaliate (Salvelinus) perekonnast. Inglise whitespotted char, east siberian char, japanese char, honshu char; jaapani amemasu, ezowaina, gogi, iwana, nikko-iwana; vene кунджа. Vaikse ookeani loodeosas Kamtšatkast ja Komandori saartest kuni Hokkaidoni, sh Sahhalinil ja Kuriilidel, ka Korea poolsaare kirdeosas. Mere-, riim-, ja mageveeline, bentopelaagiline. Kaks vormi: paikne vorm (kuni 35 cm) ja ookeani laskuv siirdevorm (75 cm). Eristatakse alamliike: S. l. leucomaenis, S. l. imbrius, S. l. pluvius, S. l. japonicus. Viimast neist vaadeldakse nüüd iseseisva liigina kii paalia (Salvelinus japonicus).
Selg tume, kõht hele, hõbejas, küljed pruunikad suurte heledate tähnidega. Erineb arktika paaliast lõpusekiirte väiksema arvu poolest. Rekordpikkus 120 cm (TL), rekordkaal 15 kg. Kinnitamata andmetel on Ola jõest (Magadan) tabatud ka 1,5 m pikkusi isendeid. Ohustatus määramata.
Jaanuar 2018
Vaata lisaks:
Iwana bōzu (kala-yokai Jaapanis)Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)