Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Limnopelagiaal
Limnopelagiaal, järvede pelagiaal, järvede veeala- ja mass. Järvede puhul eristatakse kihistumata veega ja kihistunud veega järvesid. Madalad järved on valdavalt kihistumata ja sügavamad järved kihistunud veega. Järvede kihistumine on meie kliimavöötmes tavapärane suvisel ajal, seda soodustavad soojad ja suhteliselt tuulevaiksed ilmad. Kihistunud veega järvede pelagiaali puhul kõneldakse kolmest ökoloogilisest vööndist: epilimnion; metalimnion ehk termokliin ja hüpolimnion.
Epilimnion, kihistunud järve kõige ülemine veekiht, mis asetseb allpool oleva hüpolimnioni kohal. Kui eristatakse ka termokliini, siis selle kohal. Epilimnion on alumistest veekihtidest soojem, enamasti ka hapnikurikkam. Epilimnion on tugevasti mõjutatud päikesest ja tuulest.
Metalimnion ehk termokliin ehk temperatuuri hüppekiht, veekiht kihistunud järves, mis jääb kõrgemal oleva epilimnioni ja allpool oleva hüpolimnioni vahele. Selles veekihis toimub veepemperatuuri järsk muutus.
Hüpolimnion, kihistunud järve kõige alumine veekiht Üldjuhul on see kiht järves kõige külmem suvel ja kõige soojem talvel, mil veekogu katab jää. Sügavates parasvöötme järvedes on hüpolimioni veemassi temperatuur aastaringselt 4 oC.
Kihistunud järves võivad veekihtide paksused ja temperatuurid vee segunemise tulemusena muutuda, ka võib olla järv kihistunud vaid ajutiselt, nt suvel.
Jaanuar 2018Vaata lisaks:
TermokliinHüpolimnion
Epilimnion
Pelagiaal