Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Bentopelaagilised kalad

Bentopelaagilised kalad, kalaliigid, kes viibivad peamiselt veekogu põhja kohal. Erinevad põhjakaladest e bentilistest kaladest selle poolest, et ei leba vahetult veekogu põhjal, pelaagilisterst kaladest aga selle poolest, et enamasti ei tõuse vee kõrgematesse kihtidesse.

Süvamere bentopelaagilistel lõugsuuste luukalade liikidel on kõigil olemas ujupõied. Seevastu paljud kõhrkalad, nt bentopelaagilised haid ja raid saavutavad neutraalse ujuvuse oma suure õliga täidetud maksa abil.

Bentopelaagilised kalad võib jagada kehatüübilt lodevateks ja robustseteks. Lodevatel on vähenenud kehamass ja madal ainevahetusetase, nad kulutavad põhjas lamades saagi varitsemisele minimaalselt energiat. Nn robustsed kalad on seevatu lihaselised ujujad, kes liiguvad saaki otsides aktiivselt põhjal ringi. Sageli elavad nad veealuste moodustiste, nt ookeaniliste mägede läheduses tugevate hoovustega aladel. Sellisteks kaladeks, keda kasutatakse ka inimtoiduks, on nt patagoonia kihvkala (Dissostichus eleginoides) ja oranž karekala (Hoplostethus atlanticus).

Jaanuar 2018

Vaata lisaks:

Bentopelaagiline
Demersaalsed kalad