Otsingu tulemused:
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)
Koerkalad (Umbra)
Koerkalad (Umbra), kalapere haugiliste (Esociformes) seltsi koerkalalaste (Umbridae) sugukonnast.
Perekonnas on 3 liiki:
Detsember 2017Euroopa koerkala (Umbra krameri Walbaum 1792). Inglise european mudminnow; saksa Europäischer Hundsfisch, Ungarischer Hundsfisch; tšehhi blatniak; ungari lapi poc; poola mulavka; rumeenia tiganus; serbia crnka; soome koirakala; vene европейская евдошка. Hajusalt Kagu-Euroopas Doonau valglas Viinist kuni Doonau deltani, on leitud ka Dnestri alamjooksult Odessa ümbrusest. Bentopelaagiline, paikne. Elab soostunud vetes, talub hästi hapnikupuudust, toitub planktonist, väikestest vähilaadsetest, õhuputukatest, kogre maimudest jm. Seljalt pruun või punakaspruun, külgedelt helepruun või oran¾ rohkete tumedate täppidega, kollane või vasevärvi küljejoon. Suurim pikkus 17 cm (TL), tavaline kuni 10 cm, eluiga kuni 5 aastat. Ohustatud (VU). Kasutatakse akvaariumikalana.
Ameerika koerkala (Umbra limi (Kirtland, 1840)); inglise central mudminnow; saksa Amerikanischer Hundsfisch; soome amerikankoirakala; vene американская евдошка. Põhja-Ameerikas St. Lawrence'i jõest, Suurest järvistust, Hudsoni lahest ja Quebecist kuni Manitoba ja Mississipini; lõuna pool Ohio, Tennessee ja Arkansaseni, on ka New Yorgis Hudsoni jões; isoleeritud populatsioonid Missouris, Lõuna-Dakotas ja Iowas. Demersaalne. Elab soodes, vaikse vooluga jõgedes, enamasti tihedas taimestikus. Talub hapnikuvaesust ja kõrget veetemperatuuri. Seljalt oliivrohelised, külgedel tume muster, mis koosneb vahel 14 ebaselgest püsttriibust; sabauime alusel tume täpp, kõht valge või kollakas. Suurim pikkus kuni 14 cm (TL), tavapärane 8 cm (TL), eluiga kuni 4 a. Pole ohustatud. Kasutatakse akvaariumikalana.
Kääbus-koerkala (Umbra pygmaea (DeKay, 1842)); inglise eastern mudminnow; saksa Kleiner Hundsfisch; prantsuse umbre pygmee; soome pikkukoirakala; vene карликовая евдошка. Põhja-Ameerika idaosas New Yorgist edelas (sh Long Islandi saar) kuni St Johni jõeni Floridas ja läänes kuni Aucilla jõeni Floridas ja Georgiani. Demersaalne. Asustatud lokaalselt ka Euroopasse (Kesk-Prantsusmaa, Põhja-Saksamaa). Elab soodes, vaiksetes ojades-jõgedes, enamasti tihedas taimestikus. Talub hapnikuvaesust ja kõrget veetemperatuuri. Seljalt tumeroheline, küljed kollakasrohelised 10-12 tumeda pikitriibuga. Sabauime alusel tume laik. Suurim pikkus kuni 15 cm (TL). Pole ohustatud. Kasutatakse akvaariumikalana.
