Otsingu tulemused:
2. Ameerika kärphai (Mustelus canis)
3. Amikuk / Amikut / Qamungelriit (kujumuutja eskimode folklooris)
4. Anabioos
5. Anisakiaas (anisakidoos)
6. Anisakiidid (Anisakidae)
7. Astelraid 2 (Bathytoshia)
8. Astelraid 4 (Hypanus)
9. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
10. Biogenees
11. Briis
12. Catch and release
13. Ceasg (merineitsi Šoti folklooris)
14. Cel din Baltă / Al din Baltă (kuri veevaim Rumeenia folklooris)
15. Chitapo (veeolend Sambia mütoloogias)
16. Cuero (veekoletis Tšiilis ja Argentiinas)
17. Ebanugishailased (Pseudotriakidae)
18. Edami merineitsi / Haarlemi merineitsi (hollandi folkloor)
19. Eesti jõgede loend
20. EFTTA
21. Elektrirailised (Torpediniformes)
22. Eluvorm (biomorf)
23. Emajõe peal sõitmine (pärimus: Eisen)
24. Eqatlejoq (lõhede jumal inuitti mütoloogias)
25. Erinarkid (Heteronarce)
26. Estuaar (lehtersuue)
27. Groac'h / groah (bretooni veehaldjas)
28. Haid (Selachomorpha, ka Selachii)
29. Hallhailised (Carcharhiniformes)
30. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
31. Harilik kärphai (Mustelus mustelus)
32. Harilik saagrai (Pristis pristis)
33. Harpuun
34. Haurvatat / Aurvat (iraani mütoloogia; zoroastrism)
35. Hutchinsoni paradoks
36. Hülgesõrm
37. Idlurugu / Ilurugu / Id (Mesopotaamia jõejumal)
38. Imurnark (Electrolux addisoni)
39. Invincible (Nilsu)
40. Isonade (merekoletis Jaapani mütoloogias)
41. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
42. Jagohaid (Iago)
43. Jõevähi püük
44. Järv
45. Kala inimtoiduna
46. Kalapaat
47. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
48. Kap ja Ke (veeuputusmüüt mägitailastel; Laos, Vietnam)
49. Karpkalast kulinaarselt
50. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
51. Kenmun / kenmon / kawataro / yamawaro (veeyokai Jaapanis)
52. Kidako-silepeamureen (Gymnothorax kidako)
53. Kidata konks
54. Kijimunā / sēma / bunagaya (ranna-yokai Jaapanis)
55. Kinnisjää
56. Kirptirk (kirplant, mormõshka, marmõss)
57. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
58. Kolmeharuline konks (kolmik)
59. konks (õngekonks)
60. Konksu teravik ja kida
61. Kotkasrailised (Myliobatiformes)
62. Kraken (merekoletis)
63. Krevetid (kuivatatud)
64. Kuldkala (Carassius auratus)
65. Kvoli-kožar (sölkupi kala-mammut)
66. Kärphaid (Mustelus)
67. Kyeh Bolloh / Kyeh Bolloh tojon (jakuudi kalavaldjas)
68. Lääne kalurite karmid kombed (pärimus, vägistaja karistus; Loorits
69. Lahitshaid (Hemitriakis)
70. Lahtise rulli korpus ja jalg
71. Landilugu: Nilsu
72. Lapikninahai (Planonasus parini)
73. Latikate kadumine (pärimus; Eisen)
74. Latimeeriad (Latimeria)
75. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
76. Lendõngerull
77. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
78. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
79. Leviaatan
80. Libekala
81. Loomislugu ja ürgmeri tengrismis (siberi šamanismis)
82. Lõhemarja-konks
83. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
84. Läänesaarte alamvesikond
85. Lyngbakr (islandi merekoletis, saar-kala)
86. Mailaht (Soulaht, Soolaht)
87. Meermin / meerwijf / zeewijf / zeemeermin (merineitsi Hollandi ja Friisi folklooris)
88. Meremeeste uskumused
89. Minchi sinised mehed / tormikelpied (mütoloogilised olendid Sotimaal)
90. Mitmekiuline õngenöör
91. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
92. Motikitik (Mikroneesia mütoloogiline kangelane)
93. Muc-sheilch (järvekoletis šoti folklooris)
94. muda
95. must raamat (pärimus)
96. Nõiaallika sündimine ja Leskenaiste kivi (Eisen)
97. Naga tulepallid
98. Nahknark (Crassinarke dormitor)
99. Narkid (Narke)
100. Norrapäraselt keedetud tursk
101. Nugishaid (Triakis)
102. Nugishailased (Triakidae)
103. Olokun (veejumal Lääne-Aafrikas joruba mütoloogias)
104. Olt ja Maros (veehaldjad ungari pärimuses)
105. Orkaan
106. Pähkla allika mõõtmine (pärimus)
107. Pärimus: Otepää Pühajärv
108. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
109. Pegaiad (kreeka allikanümfid, najaadid)
110. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
111. Pimenarkid (Typhlonarke)
112. Populatsioon ehk asurkond
113. Punase allika vesineitsid
114. Purihai (Gogolia filewoodi)
115. Pärimus: Rauajärv (Raudjärv)
116. Raiema / Skötumóðir (veeolend Islandi folklooris)
117. Railaadsed ehk raid (Batoidea, ka Rajomorphii)
118. Randal (Phoca vitulina)
119. Sáiva-järved (saami vaimujärved)
120. Sablonipoiss
121. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
122. Salesaagrai (Anoxypristis cuspidata)
123. Sazae oni (merekummitus Jaapanis)
124. Seapekk
125. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
126. Silepeamureenid (Gymnothorax)
127. Silk
128. Spoonville koletis (petudraakon Michigani järves)
129. Spöket
130. Szépasszony (ungari jumalanna)
131. Suitsemispunkt
132. Sulu guglunkhai (Gollum suluensis)
133. Supihai (Galeorhinus galeaus)
134. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
135. Sägalised (Siluriformes)
136. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
137. Tšudo-judo (koletis idaslaavi folklooris)
138. Taani väinad
139. Tarasque (draakon Prantsusmaal)
140. Temera (Temera hardwickii)
141. Termokliin
142. Tomokazuki / umiama (vee-yōkai Jaapanis)
143. Tsunami
144. Tursamaks
145. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
146. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
147. Ussikonks (säärekidadega konks)
148. Vaarao sõjavägi (pärimus, Eesti; Loorits)
149. Veelained
150. vjasiiga (vesiiga, visiiga)
151. Vuntshai (Furgaleus macki)
152. Võrguparandus
153. vöödiline angersabasäga
154. Waima (taniwha maoori mütoloogias)
155. Õngenööri valimine
156. Ühekiuline õngenöör
Nugishaid (Triakis)
Nugishaid (Triakis), kalade perekond nugishailaste (Triakidae) sugukonnast hallhailiste (Carcharhiniformes) seltsist. Vene тройнозубые акулы. Atlandis ja Vaikses ookeanis. Hoiduvad kalda lähedale. Lühike, lai ja ümardunud kujuga ninamik. Ovaalsed, piklikud silmad. Suunurkades pikad poised. Munastelussünnitajad. Söövad peamiselt vähilaadseid, samuti kalmaare.
Perekonnas on 5 liiki (FishBase, 2019):
Triakis acutipinna Kato, 1968 (Sharpfin houndshark) – teravuim-nugishai. Endeemne liik Vaikse ookeani idaosas Ekuadori vetes umbes 5000 km2 veealal. Liik on kirjeldatud vaid 2 isendi põhjal. Mereveeline, demersaalne. Pikkus kuni 102 cm. Pea lai, ümar, silmad ovaalsed, suunurkades pikad poised. Hambad lamedad. Keha võrdlemisi tüüakas. Ovovivipaarne. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: ohustatud.
Triakis maculata Kner & Steindachner, 1867 (Spotted houndshark) – plekiline nugishai.Harvaesinev ja väheuuritud endeemne liik Vaikse ookeani idaosas Galapagose saarte vetes ja ranniku lähedal Peruu vetest Põhja-Tšiili veteni. Mereveeline, demersaalne. Pikkus kuni 180 cm. Võrdlemisi tüüakas. Selg ja küljed kaetud rohkete tumedate täppidega. Ovovivipaarne, kuni 14 järglast. Mõningane kohalik väljapüük, liha kasutatakse toiduks. Alates 2001. a Peruus kehtestatud alammõõt (60 cm). Seisund: ohustatud.
Triakis megalopterus (Smith, 1839) (Sharptooth houndshark) – laiuim-nugishai. Kagu-Atlandis Aafrika rannavetes Namiibiast kuni Ida-Kapimaani (LAV). Mereveeline, demersaalne, 1-50 m sügavusel, hoidub kaljurahude juurde. Pikkus kuni 174 cm; registreeritud suurim mass 20 kg ja eluiga 25 a. Lühike, ümar ninamik, tüüakas keha. Sabavars lühike ja jäme. Hambad lühikesed, teravad, tihedad, moodustavad justkui riivi. Emane isasest suurem. Jahti peab enamasti öösel ja võib tulla kaldale väga lähedale. Toitub vähilaadsetest, luukaladest ja peajalgseist. Kevadeti koguneb madalvees parvedesse, tõenäoliselt paljunemiseks. Ovovivipaarne, pesakonnas 6-12 järglast. Vähene kaubanduslik väljapüük, kuid hinnatud sportkalana. Liha kasutatakse toiduks. Ka akvaariumikala. Seisund: ohulähedane.
Triakis scylliumMüller & Henle, 1839 (Banded houndshark) – teravhammas-nugishai. Vaikse ookeani loodeosas Siberi lõunaosa vetest kuni Taiwanini; vaieldavaid teateid ka Filipiinide vetest. Mere- ja riimveeline, demersaalne, kuni 150 m sügavusel. Eelistab taimkattega liivapõhja, siseneb ka lahtedesse ja jõgede estuaaridesse. Pikkus kuni 150 cm. Lühike ja lai ninamik, sale keha. Pealt hall, kõht hele. Noortel isenditel tumedamad sadullaigud ja täpid, mis kasvamisel muutuvad heledamaks. Toitub vähilaadsetest, peajalgsetest, hulkharjasussidest ja ka luukaladest. Ovovivipaarne, pesakonnas 10-20 järglast. Väljapüük napp; liha on söödav, kuid seda hinnatakse madalalt. Levinud Hiinas ja Jaapanis akvaariumikalana, paljuneb ka vangistuses. Seisund: liik ei ole ohustatud.
Triakis semifasciata Girard, 1855 (Leopard shark) – leopard-nugishai. Vt artiklit Leopard-nugishai
Vaata lisaks:
Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)Nugishailased (Triakidae)