Otsingu tulemused:

1. Abiogenees
2. Ameerika kärphai (Mustelus canis)
3. Amikuk / Amikut / Qamungelriit (kujumuutja eskimode folklooris)
4. Anabioos
5. Anisakiaas (anisakidoos)
6. Anisakiidid (Anisakidae)
7. Astelraid 2 (Bathytoshia)
8. Astelraid 4 (Hypanus)
9. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
10. Biogenees
11. Briis
12. Catch and release
13. Ceasg (merineitsi Šoti folklooris)
14. Cel din Baltă / Al din Baltă (kuri veevaim Rumeenia folklooris)
15. Chitapo (veeolend Sambia mütoloogias)
16. Cuero (veekoletis Tšiilis ja Argentiinas)
17. Ebanugishailased (Pseudotriakidae)
18. Edami merineitsi / Haarlemi merineitsi (hollandi folkloor)
19. Eesti jõgede loend
20. EFTTA
21. Elektrirailised (Torpediniformes)
22. Eluvorm (biomorf)
23. Emajõe peal sõitmine (pärimus: Eisen)
24. Eqatlejoq (lõhede jumal inuitti mütoloogias)
25. Erinarkid (Heteronarce)
26. Estuaar (lehtersuue)
27. Groac'h / groah (bretooni veehaldjas)
28. Haid (Selachomorpha, ka Selachii)
29. Hallhailised (Carcharhiniformes)
30. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
31. Harilik kärphai (Mustelus mustelus)
32. Harilik saagrai (Pristis pristis)
33. Harpuun
34. Haurvatat / Aurvat (iraani mütoloogia; zoroastrism)
35. Hutchinsoni paradoks
36. Hülgesõrm
37. Idlurugu / Ilurugu / Id (Mesopotaamia jõejumal)
38. Imurnark (Electrolux addisoni)
39. Invincible (Nilsu)
40. Isonade (merekoletis Jaapani mütoloogias)
41. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
42. Jagohaid (Iago)
43. Jõevähi püük
44. Järv
45. Kala inimtoiduna
46. Kalapaat
47. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
48. Kap ja Ke (veeuputusmüüt mägitailastel; Laos, Vietnam)
49. Karpkalast kulinaarselt
50. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
51. Kenmun / kenmon / kawataro / yamawaro (veeyokai Jaapanis)
52. Kidako-silepeamureen (Gymnothorax kidako)
53. Kidata konks
54. Kijimunā / sēma / bunagaya (ranna-yokai Jaapanis)
55. Kinnisjää
56. Kirptirk (kirplant, mormõshka, marmõss)
57. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
58. Kolmeharuline konks (kolmik)
59. konks (õngekonks)
60. Konksu teravik ja kida
61. Kotkasrailised (Myliobatiformes)
62. Kraken (merekoletis)
63. Krevetid (kuivatatud)
64. Kuldkala (Carassius auratus)
65. Kvoli-kožar (sölkupi kala-mammut)
66. Kärphaid (Mustelus)
67. Kyeh Bolloh / Kyeh Bolloh tojon (jakuudi kalavaldjas)
68. Lääne kalurite karmid kombed (pärimus, vägistaja karistus; Loorits
69. Lahitshaid (Hemitriakis)
70. Lahtise rulli korpus ja jalg
71. Landilugu: Nilsu
72. Lapikninahai (Planonasus parini)
73. Latikate kadumine (pärimus; Eisen)
74. Latimeeriad (Latimeria)
75. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
76. Lendõngerull
77. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
78. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
79. Leviaatan
80. Libekala
81. Loomislugu ja ürgmeri tengrismis (siberi šamanismis)
82. Lõhemarja-konks
83. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
84. Läänesaarte alamvesikond
85. Lyngbakr (islandi merekoletis, saar-kala)
86. Mailaht (Soulaht, Soolaht)
87. Meermin / meerwijf / zeewijf / zeemeermin (merineitsi Hollandi ja Friisi folklooris)
88. Meremeeste uskumused
89. Minchi sinised mehed / tormikelpied (mütoloogilised olendid Sotimaal)
90. Mitmekiuline õngenöör
91. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
92. Motikitik (Mikroneesia mütoloogiline kangelane)
93. Muc-sheilch (järvekoletis šoti folklooris)
94. muda
95. must raamat (pärimus)
96. Nõiaallika sündimine ja Leskenaiste kivi (Eisen)
97. Naga tulepallid
98. Nahknark (Crassinarke dormitor)
99. Narkid (Narke)
100. Norrapäraselt keedetud tursk
101. Nugishaid (Triakis)
102. Nugishailased (Triakidae)
103. Olokun (veejumal Lääne-Aafrikas joruba mütoloogias)
104. Olt ja Maros (veehaldjad ungari pärimuses)
105. Orkaan
106. Pähkla allika mõõtmine (pärimus)
107. Pärimus: Otepää Pühajärv
108. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
109. Pegaiad (kreeka allikanümfid, najaadid)
110. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
111. Pimenarkid (Typhlonarke)
112. Populatsioon ehk asurkond
113. Punase allika vesineitsid
114. Purihai (Gogolia filewoodi)
115. Pärimus: Rauajärv (Raudjärv)
116. Raiema / Skötumóðir (veeolend Islandi folklooris)
117. Railaadsed ehk raid (Batoidea, ka Rajomorphii)
118. Randal (Phoca vitulina)
119. Sáiva-järved (saami vaimujärved)
120. Sablonipoiss
121. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
122. Salesaagrai (Anoxypristis cuspidata)
123. Sazae oni (merekummitus Jaapanis)
124. Seapekk
125. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
126. Silepeamureenid (Gymnothorax)
127. Silk
128. Spoonville koletis (petudraakon Michigani järves)
129. Spöket
130. Szépasszony (ungari jumalanna)
131. Suitsemispunkt
132. Sulu guglunkhai (Gollum suluensis)
133. Supihai (Galeorhinus galeaus)
134. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
135. Sägalised (Siluriformes)
136. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
137. Tšudo-judo (koletis idaslaavi folklooris)
138. Taani väinad
139. Tarasque (draakon Prantsusmaal)
140. Temera (Temera hardwickii)
141. Termokliin
142. Tomokazuki / umiama (vee-yōkai Jaapanis)
143. Tsunami
144. Tursamaks
145. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
146. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
147. Ussikonks (säärekidadega konks)
148. Vaarao sõjavägi (pärimus, Eesti; Loorits)
149. Veelained
150. vjasiiga (vesiiga, visiiga)
151. Vuntshai (Furgaleus macki)
152. Võrguparandus
153. vöödiline angersabasäga
154. Waima (taniwha maoori mütoloogias)
155. Õngenööri valimine
156. Ühekiuline õngenöör

Catch and release

Catch and release, rahvusvahelise lühendina C&R (püüa ja vabasta), huvikalastuses esinev toimimisviis, mille puhul tabatud kala lastakse tagasi veekokku. Esimesed üleskutsed niisuguseks toimimiseks kõlasid 20. sajandi alguses Suurbritannias, et vältida jahitavate liikide kadumist suure püügikoormusega veekogudest. Tänapäeval tohibki paljudel Suurbritannia jõgedel kas täies ulatuses või lõiguti püüda lõhet ja forelli üksnes C&R viisil. USA-s sõnastas 1936. a tuntud kalastaja, kirjanik ja filmitegija Lee Wulff põhimõtte selliselt: „Sportkalad on liiga väärtuslikud selleks, et püüda neid vaid üks kord“. Tänapäeval on USAs rohkelt veekogusid, kus mõnede liikide puhul on lubatud üksnes C&R, niisamuti ka Kanadas, kus paiguti nõutakse ka püüki ilma kidadeta konksudega, et vabastatavaid kalu vähem kahjustada.

Euroopas on karpkala püüdjatel tavaks suured isendid tagasi veekokku lasta, kuna just suurtest isenditest oleneb suurel määral populatsiooni heaolu. Sedasama teevad ka mitmed huvikalastajad Eestis, kui tabavad eriti suuri hauge, kohasid või forelle. Alamõõduliste kalade vabastamine on kalastajate jaoks kohustuslik, kuid mitmed kalamehed, esmajoones forellikütid, on omaks võtnud ka nö omaenese alammõõdu ning lasevad tagasi kalasid, keda nad kalastuseeskirjade järgi tohiksid tegelikult saagiks võtta. Tabatud kalade vabastamine on sätestatud ka mageveekogudes peetavate õngitsemisvõistluste rahvusvahelistes eeskirjades: tabatud kalad kogutakse sumpa, pärast kaalumist aga vabastatakse (ei puuduta talviseid võistlusi jääaluses kalapüügis). Väga populaarne on C&R Euroopa ja USA lendõngitsejate seas, kus kala vabastamine on pigem reegel kui erand. Sellist hoiakut on tugevalt kujundanud Robert Redfordi film „A River Runs Through It“ (1992. a), milles on oluline roll ka kalastuseetikal.

Seevastu Saksamaal ja ©veitsis on C&R püügiviis loomakaitseseltside survel keelustatud, kuna sellega arvatakse põhjustavat kaladele tarbetuid kannatusi.

Küsimusele sellest, kas ja kuivõrd kalad valu tunnevad, puudub selge vastus. Edinburgi ülikoolis kanti vikerforelli huultele mesilasmürki ja äädikhapet, mille peale kalad hakkasid oma huuli hõõruma vastu basseini seinu ja põrandat: dr Lynne Sneddon järeldas, et see vastab valu tundmise kriteeriumidele. Seevastu James D. Rose Wyomingi ülikoolist väitis, et see võib näidata pigem kalade keemilist tundlikkust ja valutundlikkuse tõendid on ebamäärased. On siiski tõsiasi, et osa pärast tabamist vabastatud kalu sureb peatselt. See oleneb suurel määral ka liigi iseärasustest ja püügioludest. Näiteks on merisiigade vabastamine Eestis väga vähese efektiivsusega, kuna merisiig on seedavõrd õrn liik, et reeglina pärast vabastamist ellu ei jää. See omakorda muudab vägagi küsitavaks ka seadusepügala, mille põhjal tuleb alamõõdulised siiad tagasi vette lasta. Samuti pole vabastamine tulemuslik kalastamisel suurest sügavusest (üle 30-50 m), kuna kalade kiirel väljatoomisel põhjustab järsk rõhumuutus neile sisemisi vigastusi, barotrauma.

Kalade vabastamisel on eelistatud nende püüdmine ja vabastamine selliselt, et kala pärast tabamist veest välja ei toodagi, vaid eemaldatakse konks (nt näpitsate abil) suust otse vees. Oluline on mitte rikkuda kala katvat limakihti ja seepärast ei tohiks kalu puutuda kuivade kätega. Lendõngitsejad kasutavad kalade hõlpsamaks vabastamiseks sageli ilma kidateta õngekonkse. Kui kala on saanud (sügavalt haaratud) konksu vabastamisel oluliselt vigastada (nt verised lõpused), pole tema vabastamine kalavarude säilitamise seisukohalt enam mõttekas.

Detsember 2017