Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Zealandia
Zealandia, ka Meremaa,Uus-Meremaa manner, Tasmantis, planeedi Maa osa, mida osa teadlasi on hakanud käsitlema iseseisva kontinendina. Zealandia nime ja kontseptsiooni esitas 1995. a USA geofüüsik ja okeanograaf Bruce Luyendyk; 2017. a kinnitas 11 Austraalia, Uus-meremaa ja Uus-Kaledoonia geoloogist koosnev töörühm, et Zealandia vastab kõikidele tunnustele, mis lubavad seda pidada iseseisvaks mandriks.
Antarktisest eraldus Zealandia 80-135 ja Austraaliast 60-85 miljoni aasta eest. Võimalik, et kontinendi kattis meri umbes 23 miljoni aasta eest, kuid pole kindel, kas see ongi tervikuna kunagi olnud maismaa.
Zealandia pindala on umbes 4,9 miljonit km2, millest umbes 93% asub vee all. Mandrilava asub valdavalt 1000-1500 m sügavusel ning on ümbritsetud märksa sügavama ookeanipõhjaga. Austraaliast eraldab Zealandiat umbes 25 km laiune ja 3600 m sügavune süvik. Merepinnast kõrgemad on Uus-Meremaa (Põhjasaar ja Lõunasaar), Stewarti saar, Chathami saared, Uus-Kaledoonia ja veel mõned väiksemad saared. Elanikke on kokku ligi 5 miljonit.
Detsember 2017