Otsingu tulemused:

1. Ahnejärv (Kurtna Ahnejärv, Laugasjärv, Ahvenajärv)
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. ahven pärimuses
4. Ahven. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
5. Ahvenad (Perca)
6. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
7. Ahvenalaadsed (Percomorpha)
8. Ahvenalised (Perciformes)
9. Ahvenamaa
10. Ahvenameri
11. Ahvenanmanner
12. Ahvenanrauma
13. Ahvenjärv (Kurtna Ahvenjärv, Särgjärv)
14. Ahvenjärv (Päidla Ahvenjärv, Vastsetare järv)
15. Ahvenkarbikud (Percocypris)
16. ahvenlased (Percidae)
17. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
18. Atlandi okasahven (Trachyscorpia cristulata
19. Balha¹i ahven (Perca schrenkii)
20. Forellahvenad (Micropterus)
21. Hammasahvenad (Dentex)
22. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
23. Harilik hammasahven (Dentex dentex)
24. Harilik päikeseahven (Lepomis gibbosus)
25. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
26. Huntahvenlased (Moronidae)
27. Ida-Atlandi okasahven
28. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
29. Järveahven
30. Keskameerika hiidahven (Epinephelus itajara)
31. Kirevahvenlased (Cichlidae)
32. Kiviahven (Serranus cabrilla)
33. Kiviahvenad (Serranus)
34. kiviahvenlased (Serranidae)
35. kollane ahven
36. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
37. Kuldvöötahvenad (Boops)
38. Latesahvenlased (Latidae)
39. Liftahvenad (Helicolenus)
40. Lääne-Atlandi okasahven
41. Meriahvenad (Sebastes)
42. Meriahvenlased (Sebastidae)
43. Mustsaba-kiviahven (Serranus atricauda)
44. Niiluse lates ehk niiluse ahven (Lates niloticus)
45. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
46. Okasahvenad (Trachyscorpia)
47. Pingi ahvenkarbik (Percocypris pingi)
48. Punakõht-päikeseahven (Lepomis auritus)
49. Regani ahvenkarbik (Percocypris regani)
50. Roheline päikeseahven (Lepomis cyanellus)
51. rooahven (rohuahven, litoriaaliahven)
52. Roosa hammasahven (Dentex gibbosus)
53. Sinisuu-liftahven (Helicolenus dactylopterus)
54. Sund (Ahvenamaa)
55. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
56. Suur kuldvöötahven (Boops boops)
57. Suursuu forellahven (Micropterus salmoides)
58. Tchangi ahvenkarbik (Percocypris tchangi)
59. Triipahven (Morone saxatilis)
60. Tähniline huntahven (Dicentrarchus punctatus)
61. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
62. väike meriahven (Sebastes viviparus)
63. Väikesuu forellahven (Micropterus dolomieu)

Niiluse lates ehk niiluse ahven (Lates niloticus)

Niiluse lates ehkniiluse ahven (Lates niloticus),kalaliik ahvenaliste seltsi robalolaste(Centropomidae) sugukonna perekonnast latesed (Lates).Inglise Nile perch; saksa Nilbarsch, Victoriabarsch; prantsuse perche du Nil; araabia aigle, amukal, igljm; suaheeli chengu mkombozi, sangarajm; Sudaanis ndeni, gubro; Nigeerias aja, kina, igbo; Keenias mbuta; soome niilinahven

Maailma suuremaid mageveekalu, võib kasvada kuni 2 m pikkuseks ja 200 kg raskuseks. Kalasaakides valdavaks kalad pikkusega 45-65 cm ja kaaluga 9-20 kg. Pikliku, külgedelt kitsama kehaga, värvilt sinkjalt hõbedane. Röövkala.

Algkoduks Aafrika jõed nagu Niilus, Senegal, Volta, Kongo, samuti mõned järved. 1950-1960-ndatel asustati liik Victoria järve, kus ta kohanes liigagi hästi ja hävitas (pani nahka) ligi 200 kohalikku kalaliiki, peamiselt kirevahvenlasi. 2005. a linastus dokumentaalfilm “Darwini õudusunenägu” (Darwin’s nightmare), mis kirjeldab niiluse ahvena põhjustatud majanduslikku ja ökoloogilist katastroofi Victoria järves.

Niiluse ahvenat püüti juba vanas Egiptuses ning säilinud on ka suurte isendite muumiaid. Selle kala liha on hinnatud kõikjal, suhteliselt odava hinna tõttu on see Victoria ahvenanime all populaarne ka Euroopas (Beneluxi maad, Prantsusmaa, Saksamaa) ning USAs. Turustatakse peamiselt fileena, mida saadakse umbes 30% kala algsest kaalust: filee on vahel müügil ka Eestis. Kuivatatud päid ja nahka kasutatakse kütusena, kuivatatud ujupõitest valmistatakse kalaliimi, ent ujupõisi eksporditakse ka Kagu-Aasiasse, kus neid pruugitakse toiduna.

2014. a väljapüük 251 484 tonni (peamisteks püüdjateks Uganda, Tansaania ja Keenia), kasvatuskalana 15 728 tonni

Detsember 2017