Otsingu tulemused:
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)
Taani väinad
Taani väinad, mitu väina Skandinaavia ja Jüüti poolsaare vahel: Väike-Belt, Suur-Belt, Sund, Kattegat ja Skagerrak. Taani väinad on peamine mereveetee, mis ühendab Läänemere sadamaid maailmamere teiste sadamatega. Ajalooliselt algab eesti meremeestel kaugesõit Taani väinadest väljumisega. Läänemere kalastiku jaoks äärmiselt oluline seetõttu, et läbi Taani väinade voolab (tormidega) Läänemerre soolasemat vett, kuid just vee soolsusest oleneb mitmete merekalada (nt tursa) seisund. Samuti liigub läbi Taani väinade siirdekalasid Põhjamerest Läänemerre ja vastupidi (tuulehaug, lõhe, heeringas jt).
Suur-Belt (taani Storebælt) asub Sjællandi ja Fyni saarte vahel. Väina pikkus 120 km, laius on 11-30 km, väikseim sügavus 11,3 m. Taani väinadest sügavaim ja võimaldab suurte laevade pääsu Läänemerre. Väina ületab Suur-Beldi sild
Väike-Belt (taani Lillebælt) asub Fyni saare ja Jüüti poolsaare vahel. Pikkus 130 km, väikseim laius 700 meetrit, väikseim sügavus 10 meetrit; kitsuse ja käänulisuse tõttu suurtele laevadele vähesobiv. Väina ületavad kaks silda.
Sund (taani Øresund, rootsi Öresund) väin Skandinaavia poolsaare ja Sjællandi vahel. Ühendab Läänemerd Kattegattiga. Pikkus umbes 118 km, laius 4-28 km. Sundi lõunaots on lai, kuid on jagatud Amageri ja Saltholmi saarega kolmeks madalaveeliseks haruks. Väina keskosas on Veni saar. Väina põhjaots on kitsas, kuid sügav. Seal asuvad teineteise vastas Helsingøri ja Helsingborgi linn. Amageri vastas oleval Sjællandi rannikul asub Kopenhaagen. 1. juulil 2000 avati Kopenhaagenit Malmöga ühendav Sundi sild, mida trassi Taani-poolses otsas jätkab 3 km pikkune tunnel.
Kattegat, väin Jüüti ja Skandinaavia poolsaare vahel. Pindala umbes 30 000 km2. Põhjas on ühenduses Skagerrakiga, lõunas Sundi, Suur- ja Väike-Beldiga. Lääneosa madal. Idaosa on sügavam, seal on skäärrannik. Suuremad saared väinas on Samsø, Læsø ja Anholt. Kattegatis on selgelt väljendunud vee soolsuse kahekihiline struktuur. Ülemise kihi soolsus jääb vahemikku 18 ‰ -26 ‰ ning alumisese kihis (sügavamal kui15 m) on soolsus 32 ‰ -34 ‰. Navigeerimine väinas on rohkete madalike tõttu keeruline. Nimi tuleneb hollandi keelest ka võib tõlkida eesti keelde „kassiauguks“.
Skagerrak, väin Skandinaavia ja Jüüti poolsaare vahel. Ühendab Põhjamerd Kattegati väinaga. Läheb üle Kattegatiks Skageni majaka kohal. Pikkus umbes 240 km, laius 80-140 km. Põhjaosa on sügav, kuni 809 meetrit, seal on fjordrannik. Lõunaosas madal ja liivane.