Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Ambra
Ambra (inglise ambergris; saksa Ambra; prantsuse ambre gris), vahajas aine, mis moodustub kašelottide soolestikus tõenäoliselt sellest, et soolestikku ärritavad allaneelatud peajalgsete nokad, igatahes sisaldab ambra sageli kalmaaride poolseedunud nokkasid. Ambrat saadakse kas kašelottide sooltest või korjatakse mererandadest. Pole selge, kas ambra moodustumine on kašelottide elus tavapärane asi või patoloogia, kuid täheldatud on, et see tekib üksnes isaste vaalade sooltes. Ambra tükid on ümarad ja kaaluvad mõneteistkümnest grammist mitmekümne kilogramini, aine tihedus on 900–920 kg/m³. Käesoojuses muutub ambra pehmemaks, temperatuuril 62 °C sulab ja 100 °C juures muutub valgeks auruks. Ambra lahustub hästi piirituses, eetris ja rasvõlides, kuid ei lahustu vees.
Värske ambra on pehme hallikasmust mass, millel on ebameeldiv fekaalilõhn. Merevee ja valguse mõjul muutub ambra ajapikku heledamaks ja tugevamaks, lõhn aga meeldivamaks. Vanad egiptlased põletasid ambrat viirukina, keskajal kasutati seda ravimina peavalu, nohu ja langetõve korral; samuti on ambrat kasutatud maitseaine ja afrodisiakumina. Idamaades olla peetud ambrat panatseaks, so müütiliseks, kõige ravivaks imerohuks.
Ambrat on kasutatud kallite lõhnaõlide valmistamisel lõhnakinnistajana, kuid kaasajal asendatakse see enamasti sünteetiliste kinnistajatega. Siiski läheb peaaegu kogu leitav ambra ka tänapäeval parfümeeriatööstusesse. Seejuures on vaalade kaitsmise nimel ambraga kauplemine mõnedes riikides ( USA, Austraalia) keelatud, mõnedes riikides (Inglismaa, Prantsusmaa, Šveits, Uus-Meremaa) lubatud.
