Otsingu tulemused:
1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Sinine marliin (Makaira nigricans)
Sinine marliin, ka atlandi sinine marliin (Makaira nigricans) on kalaliik ahvenaliste (Perciformes) seltsi makrelliliste (Scombroidei) alamseltsi purikalalaste (Istiophoridae) sugukonna perekonnast marliinid (Makaira).[Inglise blue marlin; saksa Blauer Marlin; prantsuse makaire bleu; hispaania marlin azul, aguja azul; jaapani makajiki, nishikuro; soome purjemarliini, sinimarliini; vene Марлин синий]
Varasemalt käsitletud ühtse liigina; alates 1985. a (Nakamura) eristatakse Atlandi sinist marliini (Makaira nigricans) ja India ja Vaikse ookeani sinist marliini (Makaira mazara).
Atlandi sinine marliin on levinud Atlandi ookeani troopilistes ja subtroopilistes vetes. India ja Vaikse ookeani marliin on levinud nagu nimigi ütleb India ja Vaikses ookeanis.
Eesmine seljauim väiksem kui atlandi purikalal, eesmine tipp terav, ülejäänud osa väga madal. Kõhuuimed pikad, kuid tipud ei ulatu pärakuuimeni. Kuklaosa langus järsk. Ülalt sinakas või tume, alt hõbejas, seljauimedel sinised triibud.1
"Sinine marliin on levinud troopilistes vetes 26-27 oC juures. See tüüpiline ookeanikala on rannikumeres suhteliselt haruldane ja hoidub tavaliselt pinnakihti. Sinise marliini magudes leitakse kõige sagedamini tuune (eriti vööttuuni) ja kalmaare, kes on ta lemmiktoit, aga ka teisi suuri kalu - kuldmakrelle, gempüüle, stauriidlasi jt. Erinevalt tuunidest ja odaninadest see röövkala peaaegu ei söö süvaveekalu. Kudemine toimub troopikavöötmes, seejuures ekvaatori piirkonnas aastaringselt ja sellest kaugemal üksnes suvekuudel. Sinine marliin ei soorita süstemaatilisi rändeid ega moodusta suuremaid koondisi."2
FishBase's Atlandi sinise marliini suurim pikkus 500 cm (tavapärasem 290 cm), suurim mass 636 kg; India ja Atlnadi ookeani sinise marliini suurim pikkus 500 cm (tavapärane kuni 350 cm), suurim mass 170 kg.
Töönduslik väljapüük 26 300 - 40 800 tonni (2000-2011. a). Peamised püüdjad Taiwan, Sri Lanka, Ekuador, Jaapan, Filipiinid, Indoneesia - andmestikes ei tehta vahet Atlandi sinisel marliinil ja tema sõsarliigil.
Ülepüügi vältimiseks on kehtestatud mitmeid piiranguid.
Sportliku kalapüügi objektina kõrges hinnas Kariibi merel, Brasiilia, Mehhiko, Venezuela ja USA vetes, samuti Atlandi idaosas (Assoorid, Kanaari saared, Madeira jm)
Kogu maailmas hinnatud toidukala. Jaapanis sashimi tooraine.
Allikad:
1 P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
2 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Atlantic blue marlin Wikipedias (inglise)
Makaira nigricans FishBase's (oktoober, 2014)
Makaira mazara FishBase's (oktoober, 2014)
Oktoober, 2014
Vaata lisaks:
Must marliin (Istiompax indica)Marliinid (Makaira)