Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
Austraalia tuun ehkpikksaba-tuun1(Thunnus tonggol), kalaliik ahvenaliste(Perciformes) seltsi makrelllaste(Scombridae) sugukonna perekonnast tuunid(Thunnus). Inglise longtail tuna, northern bluefin tuna; saksa Langschwanz-Thun; prantsuse thon mignon; hispaania atun tongol; araabia gebab, sahwa; pärsia havoor; malaisia aya, kayu, tongkol jm; jaapani koshinaga; soome pitkäpyrsötonnikala; vene длиннохвостый тунец.
Levinud troopilistes vetes: Punases meres, Ida-Aafrika vetes Paapua Uus-Gineani; põhjas Jaapanini, lõunas Austraaliani; kohatud ka Uus-Meremaa vetes. Eelistab viibida madalas vees, kuid väldib magestunud piirkondi. Suured parved moodustuvad erinevas suuruses isenditest. Liigi iseloomulikuks tunnuseks on pikk sabavars. Esimene seljauim teisest kõrgem. Seljalt tumesinine, külgedelt hõbedane.Kasvab kuni 145 cm pikkuseks (tavapärane 40-70 cm) ja 36 kg raskuseks.
Aastane väljapüük vahemikus 150 900 - 289 000 tonni (2000-2013. a). Suurimad püüdjad Tai ja Malaisia, järgnevad Indoneesia, Iraan, Omaan, India, Jeemen jt.
Liha on maitsev, peamiselt grillitakse või küpsetatakse. Valmistatakse ka konserve.
Oktoober, 2014