Otsingu tulemused:
1. Ahnejärv (Kurtna Ahnejärv, Laugasjärv, Ahvenajärv)
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. ahven pärimuses
4. Ahven. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
5. Ahvenad (Perca)
6. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
7. Ahvenalaadsed (Percomorpha)
8. Ahvenalised (Perciformes)
9. Ahvenamaa
10. Ahvenameri
11. Ahvenanmanner
12. Ahvenanrauma
13. Ahvenjärv (Kurtna Ahvenjärv, Särgjärv)
14. Ahvenjärv (Päidla Ahvenjärv, Vastsetare järv)
15. Ahvenkarbikud (Percocypris)
16. ahvenlased (Percidae)
17. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
18. Atlandi okasahven (Trachyscorpia cristulata
19. Balha¹i ahven (Perca schrenkii)
20. Forellahvenad (Micropterus)
21. Hammasahvenad (Dentex)
22. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
23. Harilik hammasahven (Dentex dentex)
24. Harilik päikeseahven (Lepomis gibbosus)
25. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
26. Huntahvenlased (Moronidae)
27. Ida-Atlandi okasahven
28. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
29. Järveahven
30. Keskameerika hiidahven (Epinephelus itajara)
31. Kirevahvenlased (Cichlidae)
32. Kiviahven (Serranus cabrilla)
33. Kiviahvenad (Serranus)
34. kiviahvenlased (Serranidae)
35. kollane ahven
36. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
37. Kuldvöötahvenad (Boops)
38. Latesahvenlased (Latidae)
39. Liftahvenad (Helicolenus)
40. Lääne-Atlandi okasahven
41. Meriahvenad (Sebastes)
42. Meriahvenlased (Sebastidae)
43. Mustsaba-kiviahven (Serranus atricauda)
44. Niiluse lates ehk niiluse ahven (Lates niloticus)
45. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
46. Okasahvenad (Trachyscorpia)
47. Pingi ahvenkarbik (Percocypris pingi)
48. Punakõht-päikeseahven (Lepomis auritus)
49. Regani ahvenkarbik (Percocypris regani)
50. Roheline päikeseahven (Lepomis cyanellus)
51. rooahven (rohuahven, litoriaaliahven)
52. Roosa hammasahven (Dentex gibbosus)
53. Sinisuu-liftahven (Helicolenus dactylopterus)
54. Sund (Ahvenamaa)
55. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
56. Suur kuldvöötahven (Boops boops)
57. Suursuu forellahven (Micropterus salmoides)
58. Tchangi ahvenkarbik (Percocypris tchangi)
59. Triipahven (Morone saxatilis)
60. Tähniline huntahven (Dicentrarchus punctatus)
61. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
62. väike meriahven (Sebastes viviparus)
63. Väikesuu forellahven (Micropterus dolomieu)
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. ahven pärimuses
4. Ahven. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
5. Ahvenad (Perca)
6. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
7. Ahvenalaadsed (Percomorpha)
8. Ahvenalised (Perciformes)
9. Ahvenamaa
10. Ahvenameri
11. Ahvenanmanner
12. Ahvenanrauma
13. Ahvenjärv (Kurtna Ahvenjärv, Särgjärv)
14. Ahvenjärv (Päidla Ahvenjärv, Vastsetare järv)
15. Ahvenkarbikud (Percocypris)
16. ahvenlased (Percidae)
17. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
18. Atlandi okasahven (Trachyscorpia cristulata
19. Balha¹i ahven (Perca schrenkii)
20. Forellahvenad (Micropterus)
21. Hammasahvenad (Dentex)
22. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
23. Harilik hammasahven (Dentex dentex)
24. Harilik päikeseahven (Lepomis gibbosus)
25. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
26. Huntahvenlased (Moronidae)
27. Ida-Atlandi okasahven
28. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
29. Järveahven
30. Keskameerika hiidahven (Epinephelus itajara)
31. Kirevahvenlased (Cichlidae)
32. Kiviahven (Serranus cabrilla)
33. Kiviahvenad (Serranus)
34. kiviahvenlased (Serranidae)
35. kollane ahven
36. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
37. Kuldvöötahvenad (Boops)
38. Latesahvenlased (Latidae)
39. Liftahvenad (Helicolenus)
40. Lääne-Atlandi okasahven
41. Meriahvenad (Sebastes)
42. Meriahvenlased (Sebastidae)
43. Mustsaba-kiviahven (Serranus atricauda)
44. Niiluse lates ehk niiluse ahven (Lates niloticus)
45. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
46. Okasahvenad (Trachyscorpia)
47. Pingi ahvenkarbik (Percocypris pingi)
48. Punakõht-päikeseahven (Lepomis auritus)
49. Regani ahvenkarbik (Percocypris regani)
50. Roheline päikeseahven (Lepomis cyanellus)
51. rooahven (rohuahven, litoriaaliahven)
52. Roosa hammasahven (Dentex gibbosus)
53. Sinisuu-liftahven (Helicolenus dactylopterus)
54. Sund (Ahvenamaa)
55. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
56. Suur kuldvöötahven (Boops boops)
57. Suursuu forellahven (Micropterus salmoides)
58. Tchangi ahvenkarbik (Percocypris tchangi)
59. Triipahven (Morone saxatilis)
60. Tähniline huntahven (Dicentrarchus punctatus)
61. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
62. väike meriahven (Sebastes viviparus)
63. Väikesuu forellahven (Micropterus dolomieu)
Suur kuldvöötahven (Boops boops)
Suur kuldvöötahven, ka suursilm-kuldvöötahven (Boops boops) on kalaliik ahvenaliste (Perciformes) seltsi merikogerlaste (Sparidae) sugukonna kuldvöötahvenate (Boops) perekonnast.[Inglise bogue; saksa Gelbstriemen; prantsuse bogue; kreeka gopa; itaalia boga; portugali boga; hispaania boga; türgi kupes; araabia bokka, hamreda, hamrouda, moza, sbouga, targhzalt; heebrea goboos; soome boga; vene большеглазый боопс]
Keha piklik, silmad suured, lõugadel rida väikesi 4-5 sälguga hambaid. Ülapool roheline või pruun, hõbejatel külgedel kitsad kuldsed pikitriibud. Rinnauime aluse ülaservas väike tume laik. Pikkus kuni 36 cm. Mandrilaval, harilikult rannikuvööndis, öösel pinnakihis. Emaste sugu harilikult muutub. Koeb Atlandi ookeanis III-V ja Vahemere lääneosas IV-V.1
Loode-Aafrika rannikul moodustab suuri töönduslikke koondisi. Töönduslikult püüavad teda ka Vahemeremaade kalurid. See on üsna väike kala, pikkusega harva üle 20 cm. Sugunäärmetes on nii emas- kui isasalge, millest enamasti kujuneb välja üks. Toiduks kasutab suursilm-kuldvöötahven taimi, taimset planktonit ja vähesel määral põhjaloomi.2
Levila Ida-Atlandis Norrast Angoolani, ümber saarte (Assoori, Kanaari, Madeira, Cape Verde), ka Biskaia lahes; Vahemeres, harvemini Mustas meres.
Aastane väljapüük (2000-2012) vahemikus 26 500 - 40 800 tonni. Suurimateks püüdjateks Kreeka ja Hispaania.
Turustatakse värskelt, külmutatult, suitsutatult ja vinnutatult. Valmistatakse kalajahu ja kalaõli. Kasutatakse söödana tuunipüügil.
Allikad:
1 P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
2 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Boops boops FAO.org
Boops boops Wikipedias (inglise)
September, 2014