Otsingu tulemused:
1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Eveeni-evengi kalaroad
Eveenid (varasemalt lamuudid) ja evengid (varasemalt tunguusid) on lähisugulased, kuid siiski erinevad tunguusi-mand¾u rahvad. Antropoloogiliselt kuuluvad eveenid ja evengid mongoliidse rassi baikali ehk paleosiberi rühma. Keeled kuuluvad tunguusi-mand¾u keelte põhjarühma.Eveenid on rahvas Venemaal Kirde-Siberis. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 22 383 eveeni.
Võrreldes evenkidega on nad lühemat kasvu ja heledama nahaga.
Tänapäeval ei räägi ligikaudu 3/4 eveene enam eveeni keelt, vaid on üle läinud vene või jakuudi keelele.
Tõenäoliselt on eveenid kujunenud tunguusi ja jukagiiri hõimude segunemise tulemusel aastasadade jooksul. Varasemal ajal olid eveenid rändleva eluviisiga põhjapõdrakasvatajad ja kütid, rannikualadel ka kalurid ja mereloomakütid. 20. sajandil võtsid eveenid suures osas omaks paikse eluviisi.
Evengid on rahvas Venemaal Siberis ja Kaug-Idas, Hiinas ning Mongoolias. Evenkide asualad on väga laialdased, ulatudes Jenissei jõest kuni Ohhoota mere ja Põhja-Jäämereni. Evenkide üldarv maailmas on ligi 80 000. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 37 843 evenki. Venemaal on enamus evenke läinud üle vene või jakuudi keelele.
Evengid on lähtunud Baikalimaalt, kust nad alates II. aastatuhandest on laiali rännanud. Varem olid nad tüüpilised rändeluviisiga põhjapõdrakasvatajad ja kütid. 20. sajandil läksid nad suuremalt jaolt üle paiksele eluviisile.
Nende rahvaste kulinaariast ning sealhulgas ka kalaroogadest on üsna vähe teada.
Tuntumad kalaroad on jukola (kuivatatud-vinnutatud kala) ja stroganina (külmunult laastudeks lõigatav kala), mida võivad oma rahvusroogadekspidada aga kõik Siberi ja Kaug-Ida põlisrahvad (ka jakuudid, jukagiirid jt).
Parimaid kalu (nelma, tshir, omul jt) kasutati enamasti külmutatult stroganinana. Suur hulk kalu kuivatati-vinnutati (jukola), haruharva ka suitsutati. See oli tarvilik talvevaru nii inimeste kui ka veokoerade toitmiseks.
Tunti ka kalade hapendamist (agaran).
Värsket kala kas keedeti või lõõmutati hargil.
Toiduks kasutati ka kala verd (balõk haana), maksa, magusid, siserasva ja sooli. Lugu peeti ka kalamarjast, millega küpsetati pannkoogi moodi küpsetisi, mida lisati suppidesse või millest valmistati jooki.
Allikad:
Eveenid Wikipeedias (eesti)
Evengid Wikipeedias (eesti)
supercook.ru - Большой Кулинарный Словарь , Классические блюда национальных кухонь, Северная экзотика
September, 2014
Vaata lisaks:
Bõlaabõt (Eveenide kalaroog)Tšõlkaan (Eveenide kalapuder)
Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
Jukagiiri kalaroad
Kulibaha (jukagiiride kalaroog)
Evengi jukola
Evengi kalamarjasupp (tõhemin)
Vinnutatud kalamari (kololi)
Stroganina
Tširimarja jook
Jukola (kuivatatud kala)
Agaran ehk eveeni hapukala