Harilik pakslaup (Hypophthalmichthys molitrix)

Harilik pakslaup (Hypophthalmichthys molitrix), kalaliik karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna kriipsuulaste (Xenocyprinae) alamsugukonna pakslaupade perekonnast. Inglise silver carp; saksa Silberkarpfen; prantsuse carpe argentee; hispaania carpa plateada; jaapani hakuren; tai pla lin; soome hopeapaksuotsa, hopeakarppi; vene толстолобик.

Algne leviala Ida-Aasias Amuurist Lõuna-Hiina ja Vietnamini, jõgedes. Laialdaselt asustatud erinevatele mandritele, kus on aklimatiseerunud vahel liigagi edukalt. Mage- ja riimveeline, bentopelaagiline. Algseelt jõgedes. Pikkus kuni 120 cm (TL), tavapikkus 18 cm (SL), suurim publitseeritud mass 50 kg. Ohulähedane (NT). Äripüük; vesiviljelus.

Pakslauba eripäraks on see, et tema silmad asuvad madalamal kui tema ülaseisune suu. Suu asend tuleneb aga sellest, et pakslaup toitub planktonist. Teda on paljudesse veekogudesse asustatud just planktoni söömise pärast, et pidurdada vee eutrofeerumist. Hiinas on pakslaupa kutsutud ka vesikitseks, kes justkui maismaaloom toitub veealustel vetikaväljadel.

Kala iseärasuseks on ka see, et müra või kolina peale hüppab ta veest välja. Hüpe võib olla 2,5-3,5 m kõrgune ning maailmas on tulnud ette õnnetusi, kui pakslaubad on põrkunud kokku veesuusatajate või skuutrisõitjatega. Pakslauba õngitsemine on tema toitumisviisi tõttu keerukas: söödaks kasutatakse tainakuuli, mille sisse on peidetud tibatillukesed konksud lootuses sellele, et kui pakslaup hakkab vees laguneva taina kübemeid sööma, satub ka konksukene talle suhu. USAs on hoopis levinum pakslaupade küttimine vibu abil, kusjuures nooltega üritatakse tabada pakslaupasid nii õhus kui ka vees. Pakslaupade küttimisel puuduvad USAs piirangud, sest seal on ta muutunud invasiivseks kalaliigiks, kellest on rohkem muret kui rõõmu.

Ka Eesti vetesse on eelmisel sajandil asustatud pakslaupa, kuid siinsetes tingimustes ta looduslikult ei paljune. Haruharva tabatakse siiski mõni kasvatustest loodusesse pääsenud isend, näiteks saadi 2005. a Pärnu lahest kätte umbes meetripikkune pakslaup. Pakslaupa on kasvatatud Härjanurme kalatalus, et tiigipidajad saaks neid noorkaladena asustada planktonisööjateks, vähesel määral ka kaubakalaks.

Hiinas kasvatatakse pakslaupa tiikides juba üle 2000 aasta, tiikide korrashoiu kõrval on ta Aasias ka hinnatud toidukala, kelle liha on küll rasvavaene, ent maitsev. Kasvatusmahult on pakslaup maailmas valgeamuuri järel teisel kohal: 2013. aastal 4,6 miljonit tonni (lõviosa sellest Hiinas). Väljapüük loodusest oli 2013. a 18 202 tonni, peamiseks püüdjaks Iraan.

                                                                                   Viimati: märts, 2020

Vaata lisaks:

Fükofaag ehk algofaag
Kirju pakslaup ehk jämepea (Hypophthalmichthys nobilis)
Pakslaubad (Hypophthalmichthys)




Hotmedia.ee