Otsingu tulemused:
1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Tuunide rühm (Thunnini)
Tuunide rühm (Thunnini) on kalade rühm (triibus) makrellaste (Scombridae) sugukonnast.Rühm hõlmab 5 perekonda, sealhulgas ka perekonna tuunid (Thunnus), mis omakorda jagatakse kaheks alamperekonnaks:
Rühm Thunnini
perekond Allothunnus, (slender tunas), lõunatuunperekond Auxis, (frigate tunas), makrelltuunidperekond Euthynnus, (little tunas), väiketuunidperekond Katsuwonus, (skipjack tunas), triiptuun (ka vööttuun)perekond Thunnus, (albacores, true tunas), tuunid, päristuunid
alamperekond Thunnus (Thunnus), (bluefin group), siniuimsete rühmalamperekond Thunnus (Neothunnus), (yellowfin group), kulduimsete rühm
"Tuunide paigutus kalade süsteemis on kuni viimase ajani põhjustanud palju lahkarvamusi tuunide täiesti ainulaadse, küljelihastikku verega varustava nahaaluse veresoonte süsteemi tõttu. Selgroo juures küljelihastikus eristuvad omapärase ehitusega punased lihased. Mainitud anatoomilise iseärasuse avastas jaapani morfoloog K. Kishinouye, kes selle tunnuse põhjal eraldas tuunid iseseisvasse seltsi, millega nõustusid ka mõned teised uurijad.
Praegu on eespool toodud vaatekohast täielikult loobutud ning tuunide ja ülejäänud makrelllaste lähedane sugulus ei tekita mingeid kahtlusi. Vereringesüsteemi omapärane ehitus on vaid üks tuunide kohastumine lestvaks kiireks ujumiseks, mis on seotud suure energiakuluga ja äärmiselt iseloomulik kaladele, kes suudavad ujuda kiirusega 90 km tunnis. Suurima pingutuse puhul tõuseb tunduvalt tuunide kehatemperatuur — see võib ületada ümbritseva vee temperatuuri mitme kraadi võrra. /---/
Tuunide bioloogia kõige iseloomulikum joon on pidev ujumine. Peatumise korral raskeneb tuunidel hingamine, sest lõpusekaasi avav mehhanism on neil seotud keha ristipidise painutamisega vasakule ja paremale sabauime löökide toimel. /---/
Kõiki neid iseloomustab soomuskatte tunduv redutseerumine — soomused esinevad vaid rinnapiirkonnas "korsetina" ja piki küljejoont."1
Vaata lisaks:
Lõunatuun (Allothunnus fallai)Makrelltuunid (Auxis)
Väiketuunid (Euthynnus)
Vööttuun (Katsuwonus pelamis)
Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
Harilik tuun (Thunnus thynnus)
Tuunid ehk päristuunid (Thunnus)
Makrelllased (Scombridae)