Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
262. Koorküla järvestik
263. Kopskalad (Dipnoi)
264. Kosmoidsoomus
265. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
266. Kuivatamine/vinnutamine
267. Kuldkala (Carassius auratus)
268. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
269. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
270. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
271. Kura säär
272. Kuremaa järv (Kurema järv)
273. Kussie (jaapani järvekoletis)
274. Kuusamon Uistin Oy
275. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
276. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
277. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
278. Kärbsed õngesöödana
279. Kärbsenukk (kärbsekookon)
280. Kärbsetõugud meditsiinis
281. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
282. Kärphaid (Mustelus)
283. Kärsshingud (Acantopsis)
284. Käsiõng
285. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
286. Käärtrullid (Schistura) 2
287. Käärtrullid (Schistura) 3
288. Lühirasboorad (Brevibora)
289. Lahtise rulli ehitus
290. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
291. Lahtise rulli vänt
292. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
293. Lakerda (türgipärane soolakala)
294. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
295. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
296. Landilugu: dr Heintz
297. Landilugu: Kuusamo puukala
298. Landilugu: Nilsu
299. Lasa järv [Koorküla järvestik]
300. Lasnhaid (Scoliodon)
301. Lasnlõuad (Scaphognathops)
302. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
303. Leevi jõgi
304. Leivast õngesöödad
305. Lenddaaniod (Esomus)
306. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
307. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
308. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
309. Lestad (Platichthys)
310. Libekala
311. Liblikate röövikud
312. Liblikraid (Gymnura)
313. Liftahvenad (Helicolenus)
314. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
315. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
316. Linajärv (Jussi Linajärv)
317. Linask (Tinca tinca)
318. Linné, Karl
319. Linnuroni (Ligula intestinalis)
320. Lintsabalased (Trichiuridae)
321. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
322. Logardraid 3 (Pseudobatos)
323. Logardrailased (Rhinobatidae)
324. Lonthülged (Mirounga)
325. Loobu jõgi
326. Lophius budegassa (must merikurat)
327. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
328. Luts (Lota lota)
329. Lõunaraid (Zearaja)
330. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
331. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
332. Läänesaarte alamvesikond
333. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
334. maailma jõed (loend)
335. Maggot
336. Majak (kolhoos)
337. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
338. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
339. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
340. Man
341. Mannasöödad
342. Maskraid (Neotrygon)
343. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
344. meduus
345. Merehaigus
346. Merekoletised
347. Meremeeste uskumused
348. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
349. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
350. Merikeellased (Soleidae)
351. Merikogerlased (Sparidae)
352. Merikoha (Sander marinus)
353. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
354. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
355. Meriluts (Brosme brosme)
356. Merineitsi
357. Meripuugid (Scorpaena)
358. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
359. Merisutt (Petromyzon marinus)
360. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
361. Merluusid (Merluccius)
362. Metsprussakas
363. Miiu
364. Moiva (Mallotus villosus)
365. Mokkparrakad (Labeobarbus)
366. Morilased (Moridae)
367. muda
368. Mudaelustik ehk pelon
369. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
370. Mussie (järvekoletis Kanadas)
371. Mussoon
372. Must marliin (Istiompax indica)
373. Mustatäpitõbi
374. Musthaid (Apristurus)
375. Mustjõe alamvesikond
376. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
377. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
378. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
379. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
380. Mõrrapüük
381. Mõõkkala (Xiphias gladius)
382. Mägiründid (Psilorhynchus)
383. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
384. Määr, Aleksander
385. Mölder, August
386. Mügarninad (Hybopsis)
387. Müütilised veeolendid
388. Näkk (eesti)
389. Naaskelraid (Pastinachus)
390. Nahknark (Crassinarke dormitor)
391. Naissaar
392. Narmasmokad (Labeo)
393. Narva veehoidla
394. Nasv
395. Navaaga (Eleginus nawaga)
396. Nelikant-kaldauss
397. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
398. Niituimlutslased (Physidae)
399. Nipsviidikad (Hemiculter)
400. Nirkhailased (Hemigaleidae)
401. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
402. Nokisründid (Microphysogobio)
403. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
404. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
405. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
406. Nugishaid (Triakis)
407. Nuutraid (Himantura)
408. Oad, Jaan
409. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
410. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
411. Ogahaid (Squalus)
412. Ogasilmad (Pangio)
413. Ojamaa (Gotland)
414. Okasturilased (Notacanthidae)
415. Okishaid (Centroscyllium)
416. ondatra (piisamrott, biisamrott)
417. Osmussaar
418. Pakssabaraid (Trygonoptera)
419. Paljaslõuad (Acheilognathus)
420. paneerimine
421. Pardpuntiused (Barbodes)
422. Paunküla veehoidla
423. Peen kõduuss
424. Peipsi alamvesikond
425. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
426. Pettai, Elmar Voldemar
427. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
428. Pigo (Rutilus pigus)
429. Pihklased (Myxini)
430. Pihtla kalakasvandus
431. Piikraid (Urobatis)
432. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
433. Piimjas soouss
434. Piiskopikala (bishop fish)
435. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
436. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
437. Pimenarkid (Typhlonarke)
438. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
439. Poi
440. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
441. Polaarhaid (Somniosus)
442. Poola uss
443. Prespa forell (Salmo peristericus)
444. Prussakas ja tarakan
445. Psammon
446. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
447. Punane vihmauss (pool-ööuss)
448. Punapardlikud (Pseudobarbus)
449. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
450. Puntiused (Puntius)
451. Purikalalased (Istiophoridae)
452. Purjus krevetid
453. Puukala (Kuusamo puukala)
454. Põhjavee-elustik
455. Põishüljes (Cystophora cristata)
456. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
457. Põlula Kalakasvatuskeskus
458. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
459. Pärimus: Kaussjärv
460. Pärimus: Lutsu järv
461. Pärimus: Otepää Pühajärv
462. Pärimus: Raudjärve kullapütt
463. Pärimus: Uhtjärv
464. Pärimus: Verijärv
465. Pärnu alamvesikond
466. Pärnu Kalakombinaat
467. Pärnu kalanduskool
468. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
469. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
470. Rabakonn
471. Raid (Raja)
472. Rakfisk ehk norra hapukala
473. Rakonda (Raconda russeliana)
474. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
475. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
476. Rasboorad (Rasbora)
477. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
478. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
479. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
480. Reobiont
481. Riffhai (Triaenodon obesus)
482. Rihmsabaraid (Taeniura)
483. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
484. Riikoja Heinrich
485. Ristkok, Jüri
486. Robalod (Centropomus)
487. Roheline mullauss
488. Rohukonn
489. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
490. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
491. Rombkalad (Bothus)
492. Rombkalalased (Bothidae)
493. Roosa mullauss
494. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
495. Ruske käärtrull (Schistura russa)
496. Russalka
497. Rõbak Baltiki
498. Rõuge järvestik
499. Räimeõng
500. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
501. Saadjärv (Saadrejärv)
502. Saaghailised (Pristiophoriformes)
503. Saagsabahaid (Galeus)
504. Sagrits, Richard
505. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
506. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
507. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
508. Sammet, Jaak
509. Sannakji
510. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
511. Sardiinid
512. Sardiinikesed (Harengula)
513. Sardinellid (Sardinella)
514. Saunja laht
515. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
516. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
517. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
518. Sidrunhaid (Negaprion)
519. Siiad (Coregonus)
520. Siig - huvipüük Eestis
521. Siig spordikalana Skandinaavias
522. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
523. Silepeamureenid (Gymnothorax)
524. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
525. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
526. Sinakas soouss
527. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
528. siugkonnalised (apoodid)
529. Soomuskuked (Lepidotrigla)
530. Soomuslest (Limanda limanda)
531. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
532. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
533. Sovetskaja Rodina (laev)
534. Spinningisti kaksteist käsku
535. Staratel
536. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
537. Stroganina
538. Sump (kumm, pandur, märss)
539. Sumplaev
540. Susski, Vladimir
541. Suue
542. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
543. Suur mullauss
544. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
545. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
546. Suurallikas
547. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
548. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
549. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
550. Sõnnikuuss
551. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
552. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
553. Südvester
554. Sünkraid (Amblyraja)
555. Süvahaid (Centroscymnus)
556. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
557. Süvaraid (Bathyraja)
558. Šelfihaid (Halaelurus)
559. Zoobentos
560. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
561. Taaliku sadam
562. Tabadusekepp
563. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
564. Tainas angerjapüügiks
565. Tallinna Kalakombinaat
566. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
567. Tallinna Merekolledž
568. Tamm, Friedrich
569. Tamula järv (Tamla järv)
570. Tatrakakud
571. Temera (Temera hardwickii)
572. Tempura
573. Tiit Hunt. Eesti kalad
574. Tintlased (Osmeridae)
575. Tippviidikad (Alburnoides)
576. Tobiased (Ammodytes)
577. Tooder
578. Trüssad (Thryssa)
579. Traaler
580. Traalnoot
581. Traalpüük
582. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
583. Triivpüük
584. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
585. Trullinglased (Nemacheilidae)
586. Trullingud (Barbatula)
587. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
588. Tuletorn
589. Tume vihmauss
590. Tumehaid (Etmopterus)
591. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
592. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
593. Tursad (Gadus)
594. Tursamaks
595. Tursamaksa konserveerimine
596. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
597. Tuul
598. tuulekala (pärimus)
599. Tuur
600. Tuurlased (Acipenseridae)
601. Tõugjärv (Küünjärv)
602. Tõugussaare raba laugas
603. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
604. Tääkraid (Urotrygon)
605. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
606. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
607. Tömpninad (Pimephales)
608. Ukraina (baaslaev)
609. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
610. Unadon
611. Und
612. Undiin
613. Urbukse järv (Urbuse järv)
614. Ussikonks (säärekidadega konks)
615. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
616. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
617. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
618. Väitskõhud (Parachela)
619. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
620. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
621. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
622. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
623. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
624. Valgeninahai (Nasolamia velox)
625. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
626. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
627. Vasarhaid (Sphyrna)
628. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
629. Vastne
630. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
631. vesikond
632. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
633. Vihmauslased (Lumbricidae)
634. Vihmauss (liigid)
635. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
636. Viitina kuurits
637. Vimb (Vimba vimba)
638. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
639. Vinkelhaid (Oxynotus)
640. Vinnutatud räimed
641. Viru alamvesikond
642. Viuraid (Aetomylaeus)
643. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
644. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
645. Võldas (Cottus gobio)
646. Võrtsjärve alamvesikond
647. Väheharjasussid
648. Vähilaadsed
649. väike meriahven (Sebastes viviparus)
650. Väike ogahai (Squalus blainville)
651. Väike saagrai (Pristis clavata)
652. väike tobias (nigli, väiketobias)
653. Väikeraid (Rajella)
654. Väikesuulest (Microstomus kitt)
655. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
656. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
657. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
658. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
659. Vöötninad (Rhinichthys)
660. Õlikook
661. Õngekonksu ajaloost
662. Õngitsemine+
663. Õnne lõhe
664. Äntu järved
665. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
666. Ülemiste järv
667. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
668. Yam (mere ja kaose jumal)

Linask (Tinca tinca)

Linask (Tinca tinca), kalaliik karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna linasklaste (Tincinae) alamsugukonnast linaskite (Tinca) perekonnast. Ainuliik nii oma alamsugukonnas kui ka perekonnas.

[Inglise tench; saksa Schleie; prantsuse tanche; hispaani tenca; leedu lynas; läti līnis; poola lin; rootsi sutare, lindare; norra suter; soome suutari; taani suder; vene линь]

Eestis ka hobukala, kingsepp, limask, linnakala, linnas, mudalõhi, mäntus, saposnik, suuster, tõtkes, ubakala


Joonis: A. Turovski / Eesti mageveekalad

Kirjeldus
Keha jässakas, ümar, sabavars lühike ning jäme. Tillukesed soomused paksu limase naha sees. Suu väike, otsseisune, selle kummaski nurgas väike poise. Neeluhambad ühes reas. 
Selg enamasti tumeroheline või -pruun, küljed heledamad, pronksikarva, kõht kollakasvalge. Uimed tumepruunid või rohelised. 
Kaheaastaseil ja vanemail sugu eristatav kõhuuime abil, mille teine hargnemata kiir on isastel palju jämedam kui emastel. 
Silmad punakaspruunid. 
Isastel kudemisajal peas ja seljal nõrgavõitu helmeskate.

Loendatavad põhitunnused: seljauimes 3-4 ogakiirt ja 8-9 pehmet kiirt, rinnauimes 1 ogakiir ja 14-17 pehmet kiirt, kõhuuimes 2 ogakiirt ja 8-9 pehmet kiirt, pärakuuimes 3-4 ogakiirt ja 6-8 pehmet kiirt; lõpusepiisid 21-25; neeluhambad 4-5 (4-4, 5-5); soomuseid 87  30-35/20-23  115.

Levik
Peaaegu kogu Lõuna-ja Kesk-Euroopas kuni Lõuna-Norra, -Rootsi ja -Soomeni, ida poole Jenisseini ja Baikalini.

"Teda kohtab pea kogu Lääne-Euroopas, v.a. ©otimaal ning Islandil. Põhja-Euroopas leidub teda looduslikult nii Soome kui Rootsi lõunaosas, kuid Lõuna-Norrasse on linask introdutseeritud (asustatud). Haruharva kohtab teda Kesk- ja Ida- Euroopas, näiteks Neeva jões ja Ilmeni järves. Siberis leiab teda kuni Jenissei keskjooksuni. Lõuna- ja idapoolsemates Aasia mageveekogudes linaskit ei ole. Samas on ta tuntud kalaliigiks Kaukaasias, Kaspia ja Musta mere põhjapoolsetes vesikondades. Linask on täiesti tundmatu kalaliik Krimmis ja Balkanil. Kuid samas laialt levinud Egeuse mere põhjapoolsetes jõgedes. Itaalias teatakse teda üldiselt hästi, kuid Sitsiilias on ta seevastu täiesti tundmatu kalaliik. Linaskit on edukalt asustatud Austraaliasse ja Tasmaaniasse, kus ta on sealsetes vetes suurepäraselt kohanenud."1

Eestis elab linask rohkem kui paarisajas järves (sealhulgas ka Saaremaal, ent vististi puudub Hiiumaal ja väiksematel saartel), suuremates jõgedes, vähearvukalt ka magestunud veega merelahtedes.

Eluviis
Eelistab hästi soojeneva seisva veega taimestikurikkaid mudase põhjaga kohti. Päevavalguses üsna passiivne, hakkab tegutsema hämarikus. Talveks poeb mutta, jääb uinakusse. Talub suurepäraselt hapnikupuudust (kuni 0,3 mg/l) ja kõrget vee tº (kuni 40 ºC). Veest väljas niiskesse samblasse pakitult võib püsida jahedas õhus (kuni 10 ºC) elus kuni paar ööpäeva.
Samas on linask erakordselt tundlik järskude temperatuurimuutuste suhtes, juba viie- kuni seitsmekraadiline temperatuurimuutus kutsub tal esile termaalshoki, mis võib põhjustada surma.

Sigimine
Eestis saavad emased suguküpseks harilikult 4-5-aastaselt (L 24-32 cm), isased keskelt läbi aasta nooremalt (15-22 cm). Kudemine juuni keskpaigast (vee tº 17-18 ºC) augustini, mari lastakse portsjonite kaupa (neid on kolm või rohkem) veetaimedele. Küpsed rohekaskollased üsna läbipaistvad marjaterad väikesed (läbimõõduga 0,9-1 mm), ent hästi arvukad: absoluutne viljakus võib ületada miljoni marjatera piiri, suhteline viljakus enamasti 350-450 marjatera.
Mari haudub koelmul reeglina 3-4 ööpäeva, kooruvad vastsed tillukesed (L 4-5 mm), vajavad üsna pikka (kuni paarinädalast) puhkeaega, millest esimese poole veedavad taimede küljes rippudes, teise põhjas lamades. Seejärel muutuvad aktiivseks, hakates küttima väikesi zooplanktereid, kuid ei moodusta parvi. Moone 4-5 nädalat pärast koorumist (L 2 cm ümber).

Toitumine 
Zooplankton põhitoiduks esimesel eluaastal, võib olla hiljemgi oluline, kuid tähtsamaks muutub bentostoit. Meie teiste lepiskaladega võrreldes sööb linask suhteliselt palju limuseid ja taimtoitu. Otsib süüa innukamalt soojal suveajal, eriti hommiku- ja õhtuhämaruses. Talvel paastub.

Kasv ja vanus 
Esimestel eluaastatel kasvutempo madalavõitu, siis tõuseb hoogsalt, nii et linaskit võib pidada Eesti lepiskaladest (peale karpkala) kõige kiiremini kasvavaks. Aastased enamasti 4,2-5,4 cm pikkused (L) ja 0,9-2 g raskused, kolmeaastased 16-17 cm ja 50-65 g, viieaastased 25-27 cm ja 250-330 g, seitsmeaastased 31-34 cm ja 500-650 g, kümneaastased 40-43 cm ja 1,1-1,4 kg, viieteistaastased 48-51 cm ja 2-2,5 kg. Emased kasvavad isastest kiiremini.

Piirsuurus ja -vanus on ebaselged. Eestis olevat kunagi püütud viiekiloseid ja raskemaidki linaskeid (5,6 kg, Mõrtsukjärv, 1939) vanusega paarikümne aasta ümber. 
Kõige hilisemad kindlad andmed: 2,85 kg (Pärnu laht, 1998). 
Soome rekordlinask: 3,55 kg (2000)
Inglismaa rekordlinask: 6,89 kg (2001), [ka 7,34 kg, (1992)]
Ametlik maailmarekord: 7,5 kg (Kiievi lähedalt, 1875).

Väljapüük
Aastane töönduslik väljapüük 2000-4000 tonni, suurimad püüdjad Venemaa ja Türgi.
Kogusaak Eestis mõne tonni ümber aastas.
Mõnel pool kasvatatakse karbitiikides lisakalana. 
Hinnatud saagikala huvikalastajatele.



Liha küll rasvavaene (1-2%) ja madalavõitu kalorsusega (85-90), ent väga maitsev.
"Liha on helevalge ja õrna struktuuriga. Roodluud on suured ning selgesti märgatavad. See teeb tema söömise, võrreldes enamuse karplastega, hõlpsamaks ning ohutumaks. /---/ Paksu naha sees peituvad imeväikesed ja õhukesed soomused muutuvad keetmisel-praadimisel mittemärgatavaks ega tekita söömisel mingeid probleeme. Paks marrasnahk sisaldab zhelatiinitaolist kallerdavat ainet, mis lubab valmistada linaskist nii kalasülti kui angerjaga sarnaselt (nn. vaese mehe angerjat) koduseid konserve."1


Allikad:
E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
1 Leili Järv. Tinca tinca l. ehk lihtsalt linask. Ajakiri Kalastaja nr 31
Harri Nurk. Linaskist ja linaskipüügist. Ajakiri Kalastana nr 56
Tinca tinca FishBase's (august, 2014)
August, 2014





Hotmedia.ee