Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Vobla (Rutilus caspicus)

Vobla, kaspia vobla (Rutilus caspicuson kalaliik karpkakalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonna Leuciscinae perekonnast   särjed (Rutilus).

Voblat on käsitletud ka hariliku särje alamliigina Rutilus rutilus caspicus.1

[Inglise caspian roach; saksa Wobla; vene вобла] 



Vobla on Kaspia poolendeemiline kalaliik. Kaspias eristatakse mitut asurkonda: põhja-kaspia, kagu-kaspia, azerbaidzhaani ja turkmeeni voblad. Elab ka Volga, Urali, Emba, Tereki ja Kura jõgede vesikondades. 

Särjest erineb vobla suurema kasvu poolest (kuni 30 cm ja enamgi). Tema uimed on särje omadest hallimad ja tumeda äärisega.



Voblast toidukalana

Vobla massiline püüdmine ning turustamine sai Volga alamjooksul õige hoo sisse alles XIX sajandi lõpul. Enne seda lasti püünistesse sattunud voblad enamasti tagasi vette või visati kaldale mädanema, kuivõrd töönduslik püük oli orienteeritud hinnalisematele liikidele.

Voblade püügil ja valmistamisel eristatakse varasemat ja hilisemat vobla. Varasemal, nn jääalusel voblal, keda püüti aprillis-märtsis, pole mari veel valminud ning tema soolamiseks on vaja vähem soola. Hilisemad voblad on rohke marjaga ning vajavad ka rohkem soola. Voblasid soolatakse ilma puhastamata, koos sisikonnaga: laotakse kihiti tünni ning puistatakse soola vahele. Heaks on peetud vobla soolamist elusana - siis kahmivat kala endale soola sisse ja soolduvat paremini läbi. Varasemaid voblasid hoiti soolas 3-4 päeva, hilisemaid nädal aega.
Pärast soolamist riputatakse voblad välisõhu kätte raamidele-restidele kuivama, kus nad saavad soodsate ilmaolude puhul piisavalt kuivaks juba nädalaga.
Vahel suitsutatakse niimoodi vinnutatud kalad ka veel üle.

Soolatud voblamarja ( mida nimetati tarama'ks) eksporditi Venemaalt Konstantinoopolisse ning seda tarvitasid toiduks türklased ja kreeklased.

Volgaäärsed elanikud ise eelistasid vinnutatud voblale seda kala värskelt praetuna.

Nõukogude ajal muutus vinnutatud vobla väga populaarseks suupisteks õlle kõrvale. 
Vobla nimetus vinnutatud kala tähenduses levis ka Eestisse, kusjuures vobladeks hakati nimetama mitmeid erinevaid kuivatatud kalaliike. 

Tänapäeval tegutseb Venemaal rahvarestoranide kett Золотая Вобла (Kuldne vobla), mis on sisustatud retrostiilis ja sisaldab menüüs tingimata õlut-voblat.

 

Allikad:
Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Rutilus caspicus FishBase's (juuli, 2014)
Вобла Wikipedias (vene)
Juuli, 2014

Vaata lisaks:

Taranka (vinnutatud kala)
Taran (Rutilus heckelii)
Särg (Rutilus rutilus)
Särjed (Rutilus)