Otsingu tulemused:
1. Öduget Bootur (jakuudi vetevaldjas)
2. Aafrikaparrakad (Enteromius)
3. Ahvenalised (Perciformes)
4. Aiu (Plecoglossus altivelis)
5. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
6. Angerjaõngejada
7. Angerjaõngejada
8. Arruffanno koletis (Maldiivi folkloor)
9. barkantiin
10. Bolotnitsa (vene soovaim)
11. brigantiin
12. Eesti järvede loend
13. Elektrikahv
14. Fileekahvel
15. Haamerhai (Eusphyra blochii)
16. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
17. Harilik elektrirai (Torpedo marmorata)
18. Harilik lamekaan (Glossiphonia complanata)
19. Harilik molva (Molva molva)
20. Harilik mullauss (maauss)
21. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
22. Harilik vesineitsik
23. Hele lamekaan (Alboglossiphonia heteroclita)
24. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
25. Homaarid (Homarus)
26. Imurnark (Electrolux addisoni)
27. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
28. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
29. Jaala
30. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
31. Jaapani vasaabia (Wasabia japonica)
32. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
33. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
34. Jämesabaraid (Urolophus)
35. Jääpüük
36. Kadiska
37. Kahv
38. Kahvamine
39. Kahvamispüük (lippoaminen)
40. Kahvatu aafrikaparrak (Enteromius innocens)
41. Kahvatu kivitrulling (Nemacheilus pallidus)
42. Kahvatu laht
43. Kahvatu musthai (Apristurus sibogae)
44. Kahvatu mügarnina (Hybopsis amnis)
45. Kahvatu nürisuumureen (Echidna unicolor)
46. Kahvatu puurangerjas (Ariosoma shiroanago)
47. Kahvatu saleturbik (Macrhybopsis pallida)
48. Kahvatu süvarai (Bathyraja pallida)
49. Kahvatu turirai (Notoraja ochroderma)
50. Kahvatu täpikhai (Asymbolus pallidus)
51. Kahvatu uruangerjas (Heteroconger digueti)
52. Kala pikkus
53. Kalapüügivahendid
54. Kalepurjekas
55. Kaletamine
56. Kartul
57. Kiilid ja nende vastsed
58. Kirpvähilised
59. kiviahvenlased (Serranidae)
60. Kivitrullingud (Nemacheilus)
61. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
62. Koi (karpkala)
63. Koldastrullingud (Heminoemacheilus)
64. Krevetisupid
65. Kuhl, Heinrich
66. Kääbusraid (Fenestraja)
67. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
68. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
69. Maskraid (Neotrygon)
70. Merehaigus
71. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
72. Moiva (Mallotus villosus)
73. Musthaid (Apristurus)
74. Mörrum (jõgi)
75. Mügarninad (Hybopsis)
76. Mürgised kalad
77. Nürisuumureenid (Echidna)
78. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
79. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
80. Ohridi kääbuslõhe, belvitsa (Salmo ohridanus)
81. Paljashingud (Paralepidocephalus)
82. Peipsi tint (Osmerus eperlanus morpha spirinchus)
83. Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
84. Puurangerjad (Ariosoma)
85. põrutamine
86. Pärimus: Tamula järv
87. Pärnu alamvesikond
88. Pääsukalalased (Exocoetidae)
89. Raid (Raja)
90. Roosa mullauss
91. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
92. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
93. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
94. Saaghaid (Pristiophorus)
95. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
96. Salebootsiad (Leptobotia)
97. Saleturbikud (Macrhybopsis)
98. Siiakäär
99. Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
100. Siig spordikalana Skandinaavias
101. Sileselgraid (Anacanthobatis)
102. Sinakas soouss
103. Slaavi draakonid
104. Soomuslest (Limanda limanda)
105. Sõrmikraid (Dactylobatus)
106. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
107. Särg (Rutilus rutilus)
108. Süvaraid (Bathyraja) 2
109. Šelfihaid (Halaelurus)
110. Teib (Leuciscus leuciscus)
111. Turiraid (Notoraja)
112. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
113. Täpikhaid (Asymbolus)
114. Tömpraid (Breviraja)
115. Uruangerjad (Heteroconger)
116. Vaalhai (Rhinodon typus)
117. Valgesõraline vähk (Austropotamobius pallipes)
118. Vazimbad (mütoloogilised olendid Madagaskaril)
119. Vimb (Vimba vimba)
120. Viuraid (Aetomylaeus)
121. Voltmokad (Pachuchilon)
122. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
123. Võrgukudumine
124. Vähinatt
125. Äärekala
126. Ühepäevik (kiilkärbes, ühepäeviku vastne)
127. Ürghingud (Protocobitis)
2. Aafrikaparrakad (Enteromius)
3. Ahvenalised (Perciformes)
4. Aiu (Plecoglossus altivelis)
5. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
6. Angerjaõngejada
7. Angerjaõngejada
8. Arruffanno koletis (Maldiivi folkloor)
9. barkantiin
10. Bolotnitsa (vene soovaim)
11. brigantiin
12. Eesti järvede loend
13. Elektrikahv
14. Fileekahvel
15. Haamerhai (Eusphyra blochii)
16. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
17. Harilik elektrirai (Torpedo marmorata)
18. Harilik lamekaan (Glossiphonia complanata)
19. Harilik molva (Molva molva)
20. Harilik mullauss (maauss)
21. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
22. Harilik vesineitsik
23. Hele lamekaan (Alboglossiphonia heteroclita)
24. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
25. Homaarid (Homarus)
26. Imurnark (Electrolux addisoni)
27. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
28. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
29. Jaala
30. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
31. Jaapani vasaabia (Wasabia japonica)
32. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
33. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
34. Jämesabaraid (Urolophus)
35. Jääpüük
36. Kadiska
37. Kahv
38. Kahvamine
39. Kahvamispüük (lippoaminen)
40. Kahvatu aafrikaparrak (Enteromius innocens)
41. Kahvatu kivitrulling (Nemacheilus pallidus)
42. Kahvatu laht
43. Kahvatu musthai (Apristurus sibogae)
44. Kahvatu mügarnina (Hybopsis amnis)
45. Kahvatu nürisuumureen (Echidna unicolor)
46. Kahvatu puurangerjas (Ariosoma shiroanago)
47. Kahvatu saleturbik (Macrhybopsis pallida)
48. Kahvatu süvarai (Bathyraja pallida)
49. Kahvatu turirai (Notoraja ochroderma)
50. Kahvatu täpikhai (Asymbolus pallidus)
51. Kahvatu uruangerjas (Heteroconger digueti)
52. Kala pikkus
53. Kalapüügivahendid
54. Kalepurjekas
55. Kaletamine
56. Kartul
57. Kiilid ja nende vastsed
58. Kirpvähilised
59. kiviahvenlased (Serranidae)
60. Kivitrullingud (Nemacheilus)
61. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
62. Koi (karpkala)
63. Koldastrullingud (Heminoemacheilus)
64. Krevetisupid
65. Kuhl, Heinrich
66. Kääbusraid (Fenestraja)
67. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
68. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
69. Maskraid (Neotrygon)
70. Merehaigus
71. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
72. Moiva (Mallotus villosus)
73. Musthaid (Apristurus)
74. Mörrum (jõgi)
75. Mügarninad (Hybopsis)
76. Mürgised kalad
77. Nürisuumureenid (Echidna)
78. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
79. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
80. Ohridi kääbuslõhe, belvitsa (Salmo ohridanus)
81. Paljashingud (Paralepidocephalus)
82. Peipsi tint (Osmerus eperlanus morpha spirinchus)
83. Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
84. Puurangerjad (Ariosoma)
85. põrutamine
86. Pärimus: Tamula järv
87. Pärnu alamvesikond
88. Pääsukalalased (Exocoetidae)
89. Raid (Raja)
90. Roosa mullauss
91. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
92. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
93. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
94. Saaghaid (Pristiophorus)
95. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
96. Salebootsiad (Leptobotia)
97. Saleturbikud (Macrhybopsis)
98. Siiakäär
99. Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
100. Siig spordikalana Skandinaavias
101. Sileselgraid (Anacanthobatis)
102. Sinakas soouss
103. Slaavi draakonid
104. Soomuslest (Limanda limanda)
105. Sõrmikraid (Dactylobatus)
106. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
107. Särg (Rutilus rutilus)
108. Süvaraid (Bathyraja) 2
109. Šelfihaid (Halaelurus)
110. Teib (Leuciscus leuciscus)
111. Turiraid (Notoraja)
112. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
113. Täpikhaid (Asymbolus)
114. Tömpraid (Breviraja)
115. Uruangerjad (Heteroconger)
116. Vaalhai (Rhinodon typus)
117. Valgesõraline vähk (Austropotamobius pallipes)
118. Vazimbad (mütoloogilised olendid Madagaskaril)
119. Vimb (Vimba vimba)
120. Viuraid (Aetomylaeus)
121. Voltmokad (Pachuchilon)
122. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
123. Võrgukudumine
124. Vähinatt
125. Äärekala
126. Ühepäevik (kiilkärbes, ühepäeviku vastne)
127. Ürghingud (Protocobitis)
Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus) karpkakalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonna Leuciscinae perekonnast roosärjed (Scardinius)
[Inglise rudd, redeye; saksa Rotfeder, Rötel, Gelbauge, Rotflosser jm; prantsuse rotengle, sergent, rossard jm; kreeka kokkinoftera, platitsa; itaalia scardola; leedu raudė; läti rudulis; poola wzdrêga; rootsi sarv; soome sorva; taani rudskalle, vene красноперка]
Eestis ka kuldsärg, punaperse, punapüks, pärepöör, revolutsionäär, rude, rutas, rutt, sirv.
Kirjeldus
Väliselt meenutab särge, ent on sellest kõrgema ja rohkem lamenenud kehaga. Seljauim kõhuuimedest selgesti tagapool. Suu küll otsseisune, kuid suunatud järsult ülespoole, pisut väljasopistatav. Neeluhambad kahes reas. Välimuse poolest üks ilusamaid kalu Eestis. Selg enamasti pruunikasroheline, küljed kuldse varjundiga, kõht valge. Noored rohkem hõbedaläikelised. Kõik uimed punased, rinnauimed teistest kahvatumad. Silmad kullakarva. Kudemisajal isastel peas ja seljal helmeskate.
Loendatavad põhitunnused: seljauimes 3 ogakiirt ja (7)8-10 pehmet kiirt, rinnauimes 1 ogakiir ja 14-17 pehmet kiirt, kõhuuimes 2 ogakiirt ja 7-9 pehmet kiirt, pärakuuimes 3 ogakiirt ja (9)10-12(13) pehmet kiirt; lõpusepiisid 9-12; neeluhambaid 3.5-5.3 (2.5-5.2); soomusvalem (37)38 7-8/3-4 43(45).
Levik
Euroopa sisevetes ja madala soolsusega rannikumeres Püreneedest Lõuna-Rootsi ja -Soomeni, ida poole Uuralini. On Kaspia ja Araali valglates.
Eestis elab peamiselt järvedes ja aeglase vooluga jõelõikudes, samuti rannikumeres jõgede suudmete lähedal. Praeguseil andmeil puudub Hiiumaal.
Eluviis
Eelistab madala hästi läbisoojeneva veega taimestikurikkaid mudase põhjaga kohti. Hoidub väikestesse parvedesse, sageli koos teiste karpkalalastega. Talvel soikeseisundis.
Sigimine
Eestis saabub emastel suguküpsus enamasti 4-5-aastaselt (L 15-18 cm), isastel aasta varem (12-16 cm). Kudemine algab mai teisel poolel (vee tº 17-19 ºC), kestab juuli keskpaigani.
Eelistab kudeda jää poolt põhjast üles kergitatud pilliroo ja kaisla juurtele, samuti elusale (rohelisele) taimestikule.
Koetavad punakaskollased marjaterad 1-1,2 mm-se läbimõõduga, särje omadest märksa väiksemad, mistõttu on neid ka palju rohkem: absoluutne viljakus tavaliselt 20 000-170 000, suhteline aga 250-300 marjatera.
Marjaterad ei küpse kõik korraga, vaid järk-järgult (ühed varem, teised hiljem), nad koetakse harilikult kahe või kolme portsjonina (mis tingib pika kudemisaja), kusjuures esimene portsjon moodustab absoluutsest viljakusest ligikaudu poole.
Marjaterade haudeaeg soojas vees lühike, reeglina 4-7 ööpäeva. Kooruvad vastsed 4,5-5,5 mm pikkused, kinnituvad mõneks päevaks veetaimede külge.
Toitumine
Algul põhitoiduks zooplankton, mis peagi asendub põhjaloomastikuga. Lisandub taimtoit, seda eriti suuremail isendeil. Viimased ei ütle sobival juhul ära ka teiste kalade noorjärkudest.
Roosärge võib pidada Eesti kõige taimtoidulisemaks kalaliigiks.
Kasv ja vanus
Kasvab särjest märksa kiiremini, ent meie teiste kaladega võrreldes siiski aeglaselt. Eestis aastased keskmiselt 4,3-5,5 cm pikkused (L) ja 0,6-1,4 g raskused, kolmeaastased 11-12 cm ja 12-18 g, viieaastased 17-18 cm ja 55-75 g, seitsmeaastased 22-24 cm ja 140-200 g, kümneaastased 26-28 cm ja 270-360 g, viieteistaastased 31-34 cm ja 500-650 g. Emased kasvavad isastest mõnevõrra kiiremini.
Suuruse- ja vanuserekord Eestis: 1,043 kg, L 40,6 cm, 14 aastat (Kasari jõgi Läänemaal, 1978).
Maailmarekordid: 2,15 kg (Austria); 20 aastat 3 kuud (USA, akvaarium Chicagos, viiekümnendad aastad).
Väljapüük
Töönduslik tähtsus väga väike, ent spordikalana üsna populaarne.
Liha särje omast kehvema kvaliteediga (rasvasisaldus 1-2%, kalorsus 80-90).
Allikad:
E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
Ralf Mae. Roosärg. Ajakiri Kalastaja nr 23
Scardinius erythrophthalmus FishBase's (juuli, 2014)
Common rudd Wikipedias (inglise)
Juuli, 2014
Vaata lisaks:
Särg ja roosärg pärimusesSärg (Rutilus rutilus)
Roosärjed (Scardinius)