Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Valgesilm (Ballerus sapa)

Valgesilm (Ballerus sapa) on kalaliik karpkalalaste sugukonna perekonnast Ballerus, millesse lisaks valgesilmale kuulub abakala (Ballerus ballerus).

Varasemalt on valgesilma ja abakala vaadeldud kuuluvatena latikate (Abramis) perekonda (ladina keeles vastavalt Abramis sapa ja Abramis ballerus) ning paljudes andmebaasides on nad jätkuvalt esitatud selliselt.

[Inglise white-eye, white-eye bream, danube bream; saksa Sape, Zobel, Dornbrachen, Steinbrachen jm; rootsi donaubraxen; soome sapa; vene белоглазка; pärsia saba, sim]



Vahel tuuakse välja ka 2 alamliiki:

Ballerus sapa aralensis (Tyapkin 1939)
Ballerus sapa bergi (Belyaev 1929)

"Valgesilm erineb latikast pikema pärakuuime (35—42 hargnevat kiirt) ja abakalast suuremate soomuste (küljejoones 48—53 soomust) poolest, tal on ka suuremad silmad. Valgesilm puudub Valge, Barentsi ja Läänemere vesikonnas, esineb aga kõikide NSV Liidu lõunapoolsete merede vesikondades. Valgesilmal on paikne ja poolsiirdevorm, kuid erinevalt latikast on ta rohkem seotud mageveekogudega ja esineb sagedamini jõgedes. Valgesilm kasvab kuni 40 cm pikkuseks ja 800 g raskuseks. /---/ Valgesilm kasvab latikast aeglasemalt, ka tema liha ei ole nii maitsev. Mõnede lõunapoolsetesse meredesse suubuvate jõgede vesikondades on tal teatav töönduslik tähtsus. Valgesilma tarbitakse suitsutatult ja kuivatatult."1

Allikad:
Loomade elu 4 kd Kalad, Tallinn, 1979
Ballerus sapa FishBase's (Juuli, 2014)
Zobel Wikipedias (saksa)
Juuli, 2014

Vaata lisaks:

Abakala (Ballerus ballerus)
Latikad (Abramis)
Teiblased (Leuciscinae)
Karpkalalased (Cyprinidae)