Otsingu tulemused:

1. Öduget Bootur (jakuudi vetevaldjas)
2. Aafrikaparrakad (Enteromius)
3. Ahvenalised (Perciformes)
4. Aiu (Plecoglossus altivelis)
5. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
6. Angerjaõngejada
7. Angerjaõngejada
8. Arruffanno koletis (Maldiivi folkloor)
9. barkantiin
10. Bolotnitsa (vene soovaim)
11. brigantiin
12. Eesti järvede loend
13. Elektrikahv
14. Fileekahvel
15. Haamerhai (Eusphyra blochii)
16. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
17. Harilik elektrirai (Torpedo marmorata)
18. Harilik lamekaan (Glossiphonia complanata)
19. Harilik molva (Molva molva)
20. Harilik mullauss (maauss)
21. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
22. Harilik vesineitsik
23. Hele lamekaan (Alboglossiphonia heteroclita)
24. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
25. Homaarid (Homarus)
26. Imurnark (Electrolux addisoni)
27. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
28. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
29. Jaala
30. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
31. Jaapani vasaabia (Wasabia japonica)
32. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
33. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
34. Jämesabaraid (Urolophus)
35. Jääpüük
36. Kadiska
37. Kahv
38. Kahvamine
39. Kahvamispüük (lippoaminen)
40. Kahvatu aafrikaparrak (Enteromius innocens)
41. Kahvatu kivitrulling (Nemacheilus pallidus)
42. Kahvatu laht
43. Kahvatu musthai (Apristurus sibogae)
44. Kahvatu mügarnina (Hybopsis amnis)
45. Kahvatu nürisuumureen (Echidna unicolor)
46. Kahvatu puurangerjas (Ariosoma shiroanago)
47. Kahvatu saleturbik (Macrhybopsis pallida)
48. Kahvatu süvarai (Bathyraja pallida)
49. Kahvatu turirai (Notoraja ochroderma)
50. Kahvatu täpikhai (Asymbolus pallidus)
51. Kahvatu uruangerjas (Heteroconger digueti)
52. Kala pikkus
53. Kalapüügivahendid
54. Kalepurjekas
55. Kaletamine
56. Kartul
57. Kiilid ja nende vastsed
58. Kirpvähilised
59. kiviahvenlased (Serranidae)
60. Kivitrullingud (Nemacheilus)
61. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
62. Koi (karpkala)
63. Koldastrullingud (Heminoemacheilus)
64. Krevetisupid
65. Kuhl, Heinrich
66. Kääbusraid (Fenestraja)
67. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
68. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
69. Maskraid (Neotrygon)
70. Merehaigus
71. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
72. Moiva (Mallotus villosus)
73. Musthaid (Apristurus)
74. Mörrum (jõgi)
75. Mügarninad (Hybopsis)
76. Mürgised kalad
77. Nürisuumureenid (Echidna)
78. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
79. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
80. Ohridi kääbuslõhe, belvitsa (Salmo ohridanus)
81. Paljashingud (Paralepidocephalus)
82. Peipsi tint (Osmerus eperlanus morpha spirinchus)
83. Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
84. Puurangerjad (Ariosoma)
85. põrutamine
86. Pärimus: Tamula järv
87. Pärnu alamvesikond
88. Pääsukalalased (Exocoetidae)
89. Raid (Raja)
90. Roosa mullauss
91. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
92. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
93. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
94. Saaghaid (Pristiophorus)
95. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
96. Salebootsiad (Leptobotia)
97. Saleturbikud (Macrhybopsis)
98. Siiakäär
99. Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
100. Siig spordikalana Skandinaavias
101. Sileselgraid (Anacanthobatis)
102. Sinakas soouss
103. Slaavi draakonid
104. Soomuslest (Limanda limanda)
105. Sõrmikraid (Dactylobatus)
106. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
107. Särg (Rutilus rutilus)
108. Süvaraid (Bathyraja) 2
109. Šelfihaid (Halaelurus)
110. Teib (Leuciscus leuciscus)
111. Turiraid (Notoraja)
112. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
113. Täpikhaid (Asymbolus)
114. Tömpraid (Breviraja)
115. Uruangerjad (Heteroconger)
116. Vaalhai (Rhinodon typus)
117. Valgesõraline vähk (Austropotamobius pallipes)
118. Vazimbad (mütoloogilised olendid Madagaskaril)
119. Vimb (Vimba vimba)
120. Viuraid (Aetomylaeus)
121. Voltmokad (Pachuchilon)
122. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
123. Võrgukudumine
124. Vähinatt
125. Äärekala
126. Ühepäevik (kiilkärbes, ühepäeviku vastne)
127. Ürghingud (Protocobitis)

Koi (karpkala)

Koi (jaapani k 'karpkala') on karpkalast ehk sasaanist (Cyprinus carpio) aretatud dekoratiivne ilukala, keda peetakse tiikides või akvaariumides. Spetsiifilisema mõistena on Jaapanis kasutusel nishikigoi (brokaat-karpkala), millega eristatakse dekoratiivset karpkala selgemini harilikust karpkalast.

 

Kõlaliselt kattub jaapani keeles sõna koi karpkala tähenduses sõnaga koi kiindumuse või armastuse tähenduses (sõnadena on need homofoonid), seetõttu sümboliseerib karpkala Jaapanis armastust ja sõprust. 

 

Ajaloost

Umbes 2500 aasta eest toodi karpkalad (sasaanid) Hiinasse - tõenäoliselt Kaspia mere vesikonnast. Ei ole teada, millal just jõudsid karpkalad Hiinast Jaapanisse, kuid vanimad kirjalikud ülestähendused pärinevad XIV-XV sajandeist. Arvatavasti tõid karpkala Jaapanisse Hiinast saabunud ümberasunikud.

Jaapanis hakati teda kutsuma nimega magoi - must karpkala ja teda hakati kasvatama tiikides toidukalana. Mägistes piirkondades, kuhu ligipääs oli raskendatud (nt Niigata prefektuur), oli karpkala vahel peamiseks või lausa ainukeseks toiduks.

Vahel tekkisid karpkalade värvingus muutused. Tavatu värvinguga kalu hakati pidama ilukaladena, neid ristati ja saadi uusi värvi- ja mustrikombinatsioone. Harrastus levis talupoegadelt kogu Jaapanis ka kaupmeeste ja ülikute kodudesse.

Esmakordselt  pälvisid värvilised koid laialdase tähelepanu Tokios toimunud näitusel 1914. a.

 

Variatsioonid

Välja on aretatud üle 100 erineva koitõu, mis on jagatud paarikümnesse kategooriasse:

Asagi. Utsurimono. Bekko. Goshiki. Shūsui. Kinginrin. Kawarimono. Ōgon. Kumonryū. Ochiba. Koromo. Hikari-moyomono. Kikokuryū. Kin-Kikokuryū. Ghost koi. Butterfly koi. Doitsu-goi.

 

Kohaku on valge küljega, suurte punaste laikudega. Nimi tähendab "punane ja valge".

 

Kohaku

 

Taisho Sanshoku (või Taisho Sanke) on väga sarnane kohakuga, kuid tal on ka väike must laik, mida nimetatakse Sumi

Shōwa Sanshoku (või Showa Sanke ) on must koi punase ja valge laiguga. 

Tancho on iga koi, kelle pea peal on üksik punane laik.

Chagoi on "tee värvi" koi: värv võib olla kahvatust oliivrohelisest või pruunist vas- või pronksivärvuseni. 

Asagi on eespoolt helesinine ja altpoolt tavaliselt punane. 

Utsurimono on must koi valgete, punaste või kollaste laikudega, mis võivad paikneda nagu sebral. 

Bekko  on valge-punasee- või kollase põhjaga koi mustade tähnidega. 

Goshiki  on tume koi punase mustriga. 

Jne.

 

Maailmas on rohkelt koikasvatajate ühinguid ja seltse; korraldatakse ka näitusi (sarnaselt koertenäitustele) ning on välja töötatud kriteeriumid koide hindamiseks.

Koide pidamisel on vaja pidevalt jätkuvat aretustööd: kui jätta valikud tegemata ning lasta koidel paljuneda omasoodu, kaotavad koid juba mõne põlvkonna vältel oma dekoratiivsuse ning hakkavad välja nägema nagu harilikud karpkalad.

 

Hanako

Kuulsaim koi kandis nime Hanako ja oli punast värvi. Oma eluajal (1751-1977) kuulus ta erinevatele omanikele, kelle nimed on dokumenteeritud. Viikaseks omanikuks oli arst Komei Koshihara, kes sai kala abiellumisel naise suguvõsalt kaasavarana. Surres oli Hanako tõenäoliselt 226 aastane; arvamus põhineb kala soomuste uurimusel 1966. a.

Kindlalt tõendatud koi eluiga on 47 a. 

 

 

Allikad: 

Koi Wikipedias (vene)

Koi Wikipedias (inglise)

Koi Wikipedias (saksa)

Koikarppi Wikipedias (soome)

Juuni, 2014

Vaata lisaks:

Longmen / Draakonivärav (müütiline paik Hiinas)
Koi-nobori (karpkala-tuulesokk Jaapanis)
Tomoe (karpkala Jaapani folklooris)
Punakas karpkala (Cyprinus rubrofuscus)
Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)