Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Tugun (Coregonus tugun)

Tugun (Coregonus tugunon kalaliik lõheliste (Salmonidae) sugukonna siigade (Coregonus) perekonnast.



Süstemaatikas pole lõplikku selgust selles, kas tugunil on 2 alamliiki või on tegemist 2 iseseisva liigiga. Varasemates käsitlustes1 vaadeldakse tuguni üheainsa liigina Coregonus tugun ja alamliike ei eristata.

Alamliigid (või ka iseseisvad liigid):
 
Coregonus tugun lenensis Berg, 1932, leena tugun
[inglise –  lena tugun; vene – тугун ленский]
Suurim pikkus FishBase's 15,9 cm
Levila Leena jõe vesikonnas

Coregonus tugun tugun (Pallas, 1814), tugun
[inglise – tugun; soome – tugunsiika; vene – тугун, манерка, сельдь сосьвинская]
Suurim pikkus FishBase's 20 cm, tavapärane 11 cm
Levila Siberi jõgedes Obist Janani.

"Tugun (Coregonus tugun), keda Obi jõel vääralt kutsutakse "sosva heeringaks", erineb rääbisest ühepikkuste lõugade ning otsseisuse suu, ümarama keha ja laiema selja poolest. See kuni 20 cm pikkune kala elutseb Siberi jõgedes Obist Hatangani. Merre ta ei lähe ja (välja arvatud vähesed erandid) puudub ka järvedes. Jenisseid mööda tungib ta Angaraani. Tugun on tüüpiline jõekala, kes toitub koorikloomadest ning vette langenud putukatest. Ta haarab ka veepinna kohal lendlevaid putukaid. Koeb ta nagu rääbisedki sügise lõpul. Tugunile on iseloomulik varane suguküpsus — Tomi jões saabub see juba teisel eluaastal. Tugun esineb töönduslikul hulgal paljudes Siberi jõgedes."1

Allikad:
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Coregonus tugun tugun FishBase's (juuni, 2014)
Coregonus tugun lenensis FishBase's (juuni, 2014)
Juuni, 2014

Vaata lisaks:

Rääbis (Coregonus albula)
Siiad (Coregonus)