Otsingu tulemused:

1. Akvakultuur
2. Alaska malma (Salvelinus anaktuvukensis)
3. Alsatia paalia (Salvelinus alpinus × Salvelinus fontinalis)
4. Ameerika paalia ehk oja-mägihõrnas (Salvelinus fontinalis)
5. Ammersee paalia (Salvelinus evasus)
6. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
7. Beauforti meri
8. Boganida paalia (Salvelinus boganidae)
9. Cole'i paalia (Salvelinus colii)
10. Coomasaharni paalia (Salvelinus fimbriatus)
11. Drjagini paalia (Salvelinus drjagini)
12. Elgõgõtgõn (järv Tšukotkal)
13. Endeem
14. Euroopa paalia (Salvelinus lepechini)
15. Fääri paalia (Salvelinus faroensis)
16. Harjuspaalia (Salvethymus svetovidovi)
17. Haweswateri paalia (Salvelinus lonsdalii)
18. Häddi (Salvelinus killinensis)
19. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
20. Jakuudi paalia (Salvelinus jacuticus)
21. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
22. Kalakasvatus: perspektiivsed liigid
23. Kalandus
24. Karusaare paalia (Salvelinus salvelinoinsularis)
25. Kaugida paalia, kundža (Salvelinus leucomaenis)
26. Kii paalia (Salvelinus japonicus)
27. Kivipaalia (Salvelinus kuznetzovi)
28. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
29. Krogiuse paalia (Salvelinus krogiusae)
30. Kronoki paalia (Salvelinus kronocius)
31. Kuldne paalia (Salvelinus noori, ka Salvelinus youngeri)
32. Kõmri paalia (Salvelinus perisii)
33. Levanidovi paalia (Salvelinus levanidovi)
34. Lõhelased (Salmonidae)
35. Lõunamalma (Salvelinus curilus)
36. Mallochi paalia (Salvelinus mallochi)
37. Malma (Salvelinus malma)
38. Melvini paalia (Salvelinus grayi)
39. Murta (Salvelinus murta)
40. Mägipaalia (Salvelinus umbla)
41. Neiva (Salvelinus neiva)
42. Nelma (Stenodus nelma)
43. Onekotani paalia (Salvelinus gritzenkoi)
44. Orkney paalia (Salvelinus inframundus)
45. Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)
46. Pisisuu-paalia (Salvelinus elgyticus)
47. Põlula Kalakasvatuskeskus
48. Rakfisk ehk norra hapukala
49. Redupaalia (Salvelinus thingvallensis)
50. Sahhalini paalia (Salvelinus vasiljevae)
51. Schmidti paalia (Salvelinus schmidti)
52. Shetlandi paalia (Salvelinus gracillimus)
53. Splake (Salvelinus namaycush x Salvelinus fontinalis)
54. Struani paalia (Salvelinus struanensis)
55. Suursuu-paalia (Salvelinus maxillaris)
56. Taimenid (Hucho)
57. Taimõri paalia (Salvelinus taimyricus)
58. Taranetzi paalia (Salvelinus taranetzi)
59. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
60. Tšerski paalia (Salvelinus czerskii)
61. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
62. Tömp paalia (Salvelinus obtusus)
63. Valge paalia (Salvelinus albus)
64. Willughbi paalia (Salvelinus willoughbii)

Euroopa paalia (Salvelinus lepechini)

Euroopa paalia (Salvelinus lepechini) on kalaliik lõhelaste sugukonna paaliate (Salvelinus) perekonnast.

Paaliate perekonna süstemaatika lõpetamatus puudutab ka euroopa paaliat, keda vahel vaadeldakse arktika paalia järvevormina, vahel iseseisva liigina -  nii pole teda nimetatud teatmikus Euroopa kalad, küll on aga ära toodud andmebaasis FishBase, ehkki teda puudutav andmestik on seal napp, nt puuduvad ka tema nimekujud erinevates keeltes — võime oletada, et teda on arktika paaliast eristatud vaid teaduslikul tasandil.

"Alpide, Shotimaa, Skandinaavia ja NSV Liidu põhjaosa paaliaid käsitletakse iseseisva liigina — euroopa paalia (Salvelinus lepechini) /---/. Need paaliad on värvuselt väga mitmesugused. Nad on siirdepaaliatest tumedamad, kõht on roosa, paarisuimede ning pärakuuime eesmised kiired ja sabauime alumine kiir on valged. Küljed on reeglina kaetud kollakate ja oranzhide tähnidega. Rida vorme on peaaegu mustad. Laadogas ka Oneegas eristatakse kaht paaliavormi: madalapaaliat (лудожная) ja süvikupaaliat (ямная или кряжевая). Esimene neist on tumedam, hoidub madalamasse vette, koeb sügisel liivase põhjaga kohtades ning on kuni 5—7 kg raske. Süviku- e. hauapaalia on heledam, elab kuni 70—150 m sügavusel, võib ka kevadel kudeda ja ei kaalu üle 2 kg. Ka mõnes alpijärves jagunevad paaliad reaks vormideks. Näiteks võib ühes järves tabada n,-ö. harilikke paaliaid, väikesi planktontoidulisi vahel hõbedasi paaliaid ning suuri tumedavärvilisi suures sügavuses elavaid röövpaaliaid."1

FishBase's on Salvelinus lepechini levilana kirjas Rootsi järved, Norra, Soome lõunaosa ja Põhja-Venemaa (Koola Peninsula, Põhja-Karjala, Ladoga ja Onega). Suurim pikkus 75 cm.



Allikad:
1 Loomade elu 4. kd kalad. Tallinn, 1979
Salvelinus lepechini FishBase's (mai, 2014)
Paalia portaalis ecosystema.ru
Viimati: jaanuar 2018

Vaata lisaks:

Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)
Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
Ameerika paalia ehk oja-mägihõrnas (Salvelinus fontinalis)




Hotmedia.ee