Otsingu tulemused:

1. Akvakultuur
2. Alaska malma (Salvelinus anaktuvukensis)
3. Alsatia paalia (Salvelinus alpinus × Salvelinus fontinalis)
4. Ameerika paalia ehk oja-mägihõrnas (Salvelinus fontinalis)
5. Ammersee paalia (Salvelinus evasus)
6. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
7. Beauforti meri
8. Boganida paalia (Salvelinus boganidae)
9. Cole'i paalia (Salvelinus colii)
10. Coomasaharni paalia (Salvelinus fimbriatus)
11. Drjagini paalia (Salvelinus drjagini)
12. Elgõgõtgõn (järv Tšukotkal)
13. Endeem
14. Euroopa paalia (Salvelinus lepechini)
15. Fääri paalia (Salvelinus faroensis)
16. Harjuspaalia (Salvethymus svetovidovi)
17. Haweswateri paalia (Salvelinus lonsdalii)
18. Häddi (Salvelinus killinensis)
19. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
20. Jakuudi paalia (Salvelinus jacuticus)
21. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
22. Kalakasvatus: perspektiivsed liigid
23. Kalandus
24. Karusaare paalia (Salvelinus salvelinoinsularis)
25. Kaugida paalia, kundža (Salvelinus leucomaenis)
26. Kii paalia (Salvelinus japonicus)
27. Kivipaalia (Salvelinus kuznetzovi)
28. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
29. Krogiuse paalia (Salvelinus krogiusae)
30. Kronoki paalia (Salvelinus kronocius)
31. Kuldne paalia (Salvelinus noori, ka Salvelinus youngeri)
32. Kõmri paalia (Salvelinus perisii)
33. Levanidovi paalia (Salvelinus levanidovi)
34. Lõhelased (Salmonidae)
35. Lõunamalma (Salvelinus curilus)
36. Mallochi paalia (Salvelinus mallochi)
37. Malma (Salvelinus malma)
38. Melvini paalia (Salvelinus grayi)
39. Murta (Salvelinus murta)
40. Mägipaalia (Salvelinus umbla)
41. Neiva (Salvelinus neiva)
42. Nelma (Stenodus nelma)
43. Onekotani paalia (Salvelinus gritzenkoi)
44. Orkney paalia (Salvelinus inframundus)
45. Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)
46. Pisisuu-paalia (Salvelinus elgyticus)
47. Põlula Kalakasvatuskeskus
48. Rakfisk ehk norra hapukala
49. Redupaalia (Salvelinus thingvallensis)
50. Sahhalini paalia (Salvelinus vasiljevae)
51. Schmidti paalia (Salvelinus schmidti)
52. Shetlandi paalia (Salvelinus gracillimus)
53. Splake (Salvelinus namaycush x Salvelinus fontinalis)
54. Struani paalia (Salvelinus struanensis)
55. Suursuu-paalia (Salvelinus maxillaris)
56. Taimenid (Hucho)
57. Taimõri paalia (Salvelinus taimyricus)
58. Taranetzi paalia (Salvelinus taranetzi)
59. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
60. Tšerski paalia (Salvelinus czerskii)
61. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
62. Tömp paalia (Salvelinus obtusus)
63. Valge paalia (Salvelinus albus)
64. Willughbi paalia (Salvelinus willoughbii)

Ameerika paalia ehk oja-mägihõrnas (Salvelinus fontinalis)

Ameerika paalia ehk oja-mägihõrnas (Salvelinus fontinalis) on kalaliik lõhelaste sugukonna paaliate (Salvelinus) perekonnast

[Inglise - brook trout, eastern brook trout, brookie, aurora trout, baiser, breeder, brook char, salter, spekled trout, whitefin jm; prantsuse - saumon de fontaine, omble de fontaine; saksa - Amerikaniscer Bachsaibling; itaalia -salmerino di fontana; hispaania - trucha de arroyo; norra - bekkeror; taani - kildeørred; hollandi - bronforel; islandi - elindableikja; rootsi - bäckröding; soome - puronieriä; vene - форель ручьевая, американская малоротая палия; jaapani - kawamasu; innuktiidi - aanaatlik, aanak, ana, anakleq, anokik, anuk, iqaluk jm]



"Põhja-Ameerika päritolu paalia, keda seal tuntakse kui ojaforelli (Brook Trout). Sarnaneb arktika paaliaga, kuid on suurema peaga, sabauime väljalõige suurem ja rinnauim ümardunud. Meres hõbejas, magevees ülapool oliivikarva, tumeda marmorja mustriga, külgede alaosa palju kollakaid tähne ning vähesed, harilikult sinise servaga helepunased tähnid, kõhupool hallikassinine kuni oranzh või lihakarva, muutub kudemisajal punaseks. Tähnikilaike 7-11, seljauimel ja kõhuuimel alati mustad tähnid. Pikkus 66 cm (a: 6,57 kg). Anadroomne siirdekala, koeb X-XII. Asustatud Skandinaavia ja Shveitsi veekogudesse. Ristandeid annab arktika paaliaga."1

Algkodu Põhja-Ameerikas: Suur järvistu ja selle sissevoolud, Mississippi mõned idapoolsed lisajõed.

"Toodi Euroopasse 1882. aastal. Esmakorselt imporditi Liivimaale (koos vikerforelliga) 1896. aasta kevadel. On teada, et juba 1911. a. toodi ameerika paaliat Tartust Tallinna (Grafi suurde tiiki), kus ta haugide ohvriks langes; 1912. aastal katsetati seda veelkordselt. Umbes samal ajal viidi ameerika paalia vastseid Tartust ka Ufa jõgikonda ja Uurali järvedesse (samuti tulemusteta). Ainsaks kohaks, kus meil ameerika paaliat kasvatati ja kus ta tänapäevani säilis, on Põlula tiigimajand.
See liik on külmande, kiirevooluliste allikaliste ojade kala, kes eriti ei vaja varjumispaikasid. 1959. a. lasti 1800 ameerika paaliat Ahja ja Võhandu jõkke."2

FishBase's suurim pikkus 86 cm, tavapärane 26,4 cm. Suurim mass 9,4 kg. Pikim eluiga 24 a.

Tööndusliku püügikalana tähtsus väga väike, kuid on hinnatud spordikala.
Viljeldakse kalakasvatustes; nt 2007. a toodang 723 t, millest lõviosa kasvatati Austrias ja Taanis.


Allikad:
1 P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 1979
2 N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984
Salvelinus fontinalis FishBase's (mai, 2014)
Brook trout Wikipedias
Mai, 2014

Vaata lisaks:

Euroopa paalia (Salvelinus lepechini)
Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)




Hotmedia.ee