Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Ameerika paalia ehk oja-mägihõrnas (Salvelinus fontinalis)

Ameerika paalia ehk oja-mägihõrnas (Salvelinus fontinalis) on kalaliik lõhelaste sugukonna paaliate (Salvelinus) perekonnast

[Inglise - brook trout, eastern brook trout, brookie, aurora trout, baiser, breeder, brook char, salter, spekled trout, whitefin jm; prantsuse - saumon de fontaine, omble de fontaine; saksa - Amerikaniscer Bachsaibling; itaalia -salmerino di fontana; hispaania - trucha de arroyo; norra - bekkeror; taani - kildeørred; hollandi - bronforel; islandi - elindableikja; rootsi - bäckröding; soome - puronieriä; vene - форель ручьевая, американская малоротая палия; jaapani - kawamasu; innuktiidi - aanaatlik, aanak, ana, anakleq, anokik, anuk, iqaluk jm]



"Põhja-Ameerika päritolu paalia, keda seal tuntakse kui ojaforelli (Brook Trout). Sarnaneb arktika paaliaga, kuid on suurema peaga, sabauime väljalõige suurem ja rinnauim ümardunud. Meres hõbejas, magevees ülapool oliivikarva, tumeda marmorja mustriga, külgede alaosa palju kollakaid tähne ning vähesed, harilikult sinise servaga helepunased tähnid, kõhupool hallikassinine kuni oranzh või lihakarva, muutub kudemisajal punaseks. Tähnikilaike 7-11, seljauimel ja kõhuuimel alati mustad tähnid. Pikkus 66 cm (a: 6,57 kg). Anadroomne siirdekala, koeb X-XII. Asustatud Skandinaavia ja Shveitsi veekogudesse. Ristandeid annab arktika paaliaga."1

Algkodu Põhja-Ameerikas: Suur järvistu ja selle sissevoolud, Mississippi mõned idapoolsed lisajõed.

"Toodi Euroopasse 1882. aastal. Esmakorselt imporditi Liivimaale (koos vikerforelliga) 1896. aasta kevadel. On teada, et juba 1911. a. toodi ameerika paaliat Tartust Tallinna (Grafi suurde tiiki), kus ta haugide ohvriks langes; 1912. aastal katsetati seda veelkordselt. Umbes samal ajal viidi ameerika paalia vastseid Tartust ka Ufa jõgikonda ja Uurali järvedesse (samuti tulemusteta). Ainsaks kohaks, kus meil ameerika paaliat kasvatati ja kus ta tänapäevani säilis, on Põlula tiigimajand.
See liik on külmande, kiirevooluliste allikaliste ojade kala, kes eriti ei vaja varjumispaikasid. 1959. a. lasti 1800 ameerika paaliat Ahja ja Võhandu jõkke."2

FishBase's suurim pikkus 86 cm, tavapärane 26,4 cm. Suurim mass 9,4 kg. Pikim eluiga 24 a.

Tööndusliku püügikalana tähtsus väga väike, kuid on hinnatud spordikala.
Viljeldakse kalakasvatustes; nt 2007. a toodang 723 t, millest lõviosa kasvatati Austrias ja Taanis.


Allikad:
1 P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 1979
2 N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984
Salvelinus fontinalis FishBase's (mai, 2014)
Brook trout Wikipedias
Mai, 2014

Vaata lisaks:

Euroopa paalia (Salvelinus lepechini)
Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)