Kuninglõhe ehk tšavõõtša (Oncorhynchus tshawytscha)

[Inglise - chinook salmon, king, king salmon, quinnat salmon, smilie, spring tyee jm; prantsuse - saumon royal, saumon chinook, saumon quinnat; saksa - Quinnat; hispaania - salmon real; taani - kongelaks; norra - chinook; hollandi - shinook salm; soome - kuningaslohi; vene - чавыча; jaapani - masunosuke]

"Kõige suurem ja hinnalisem idalõhe. Jõkketungiv tšavõõtša on keskmiselt 90 cm pikk, kuid esineb ka palju suuremaid, üle 50 kg kaaluvaid eksemplare. Tšavõõtša liha maitseomadused on ammust ajast kuulsad. S. P. Krašeninnikov kirjutas: "Sealsetest kaladest pole talle maitse poolest võrdset. Kamtšatkalased hindavad nimetatud kala sedavõrd, et esimesena püütu küpsetavad tulel ja söövad suurte rõõmuavalduste saatel ära." Ameeriklased kutsuvad tšavõõtšat king salmon (kuninglõhe), jaapanlased omistasid talle "lõhevürsti" tiitli.

Teistest lõhedest erineb tšavõõtša suure hulga lõpusekiirte (üle 15)  poolest. Ta selg, selja- ja sabauim on kaetud väikeste ümarate mustade tähnidega. Pulmarüü on vähem ilmekas kui ketal, gorbuušal ja nerkal — ainult isane muutub kudemisajal mustjaks punaste tähnidega.

Tšavõõtša on nagu nerka levinud peamiselt Ameerika-poolsel Vaikse ookeani rannikul — lõunas kuni Kaliforniani. Aasia rannikul on teda vähe, kuigi ta üksikute isenditena tungib paljudesse jõgedesse alates Hokkaido põhjaosast lõunas kuni Anadõrini põhjas. NSV Liidus tungib tšavõõtša kõige rohkem Kamtšatka jõgedesse, kusjuures kudema läheb ta enne teisi lõhesid — mai keskpaigast alates. Kamtšatka põliselanike suur rõõm tšavõõtša tabamisel on mõistetav: tema ilmumine jõgedesse rääkis kevade saabumisest, talvise näljaaja lõppemisest. Tšavõõtša kudemine kestab kogu suve. Võimas kala ei karda kiiret voolu (1—1,5 m/s) ja rajab saba abil kudemislohud jämedasse kruusa ja munakatesse. Emaskala koeb kuni 14 000 ja enam suurt marjatera, mis on suured nagu ketal. maimud jäävad, nagu nerkalgi, jõkke küllalt kauaks. Mõningad neist, tavaliselt isased, saavad jões 7,5—17,5 cm pikkuselt suguküpseks. Ameerika jõgedes esineb ka tõelisi paikseid vorme. Columbia jões on kaks tšavõõtša vormi — kevadine ja suvine. Kudemisaeg on neil pärilik.

Meres elab tÅ¡avõõtÅ¡a 4-7 aastat. Nagu nerkagi on ta võrdlemisi külmalembene liik ja eelistab turgutuda Beringi meres, Komandori- ja Aleuudi saarte naabruses. Meres toitub tÅ¡avõõtÅ¡a põhiliselt väikestest kaladest."¹

Joonised: U. S. Fish & Wildlife Service

FishBase's suurim pikkus 150 cm (TL), tavapärane 70 cm (TL), suurim kaal 61,4 kg, pikim eluiga 9 a.

Kuninglõhet on üritatud tulemusteta asustada ka Euroopasse. Aastail 1835-37 asustati teda ka Soome jõgedesse, kuid looduslikult paljunema ta ei hakanud.

Allikad:

¹ Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979

Oncorhynchus tshawytscha FishBase's (mai, 2014)

Chinook salmon Wikipedias

Mai, 2014