Otsingu tulemused:
1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Kisutš (Oncorhynchus kisutch)
Kisutš (Oncorhynchus kisutch) on kalaliik lõhelaste sugukonna idalõhede (Oncorhynchus) perekonnast[Inglise - coho salmon, coho, blueback, grtilse, hoopid salmon, silver salmon, slivers, white salmon jm; prantsuse - saumon argente, saumon coho; saksa - Kisutch-Lachs, Silberlachs; kreeka - solomos koho; hispaania - salmon plateado; taani - coholaks; norra - coho laks; hollandi - cohosalm; soome - hopealohi; vene - кижуч; jaapani - gin-sake]
"Ameerika rannikul tungib ta jõgedesse Monterey lahest Alaskani, Aasia rannikul on täheldatud Anadõrist Hokkaido jõgedeni vaid üksikuid sissetunge ja suurel määral koeb ta vaid Kamtshatka jõgedes. Teistest lõhedest on kisutsh hästi eraldatav soomuste erkhõbedase värvuse järgi (sellest tuleneb ka tema Jaapanis ja Ameerikas kasutatav nimetus — hõbelõhe ja vana vene nimetus — valgekala). Kisutshi sabavars on kõrge. Keha küljed ülalpool küljejoont, selg ja sabauime ülemised kiired on kaetud tumedate täppidega. Kasvab kuni 84 cm pikkuseks, keskmine pikkus 60 cm. Alaska kisutsh on kamtshatka omast mõnevõrra suurem.
Jõgedesse tuleb kisutsh teistest lõhedest hiljem, koeb septembri algusest märtsini, sageli jää all. Kudemise ajal muutuvad nii isased kui ka emased kalad tumepunasteks. maimud, nagu nerkal ja tshavõõtshalgi, laskuvad merre pärast 1—2 aastast jões elamist. Meres elab kisutsh vähe aega — ta saab juba kolmandal aastal suguküpseks. Kõigist idalõhedest on kisutsh soojalembeseim — ta talvitub 5,5—9 oC temperatuuri juures, gorbuushast lõuna pool. Magevees on kisutshil täheldatud osa isaste enneaegset suguküpseks saamist. Selliseid kääbusisaseid kutsusid Kamtshatka põliselanikud varem "uaktwhishiks"."1
Joonised: U. S. Fish & Wildlife Service
"Talutud Põhja-Prantsusmaale (püütud jõgedest ja Inglise kanalist), Põhja-Itaaliasse Garda järve, Läti järvedesse ja Liivi lahte (1985, püsiasurkonda ei ole tekkinud)."2
FishBase's suurim pikkus: isane 108 cm (TL), tavapärane kuni 71 cm (TL), emane 65,5 sm (tavapärane kuni 59,5 cm). Suurim mass 14,2 kg, pikim eluiga 5 a.
Ohustatus määramata.
Aastane väljapüük aastail 2000-20012 vahemikus 15 882—24 546 tonni. Peamised püüdjad USA ja Venemaa.
Kalakasvatustes aastasaagid sellel sajandil üle 100 000 tonni; 2012. a — 171 681 t. Peamine tootja Tshiili, teisel kohal Jaapan.
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 19792 P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
Oncorhynchus kisutch FishBase's (mai, 2014)Coho salmon Wikipedias