Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Jõekoha (Sander volgensis)

Jõekoha, ka berš (Sander volgensison kalaliik ahvenlaste (Percidae) sugukonna kohade (Sander) perekonnast.
 
[Inglise - Volga pikeperch, Volga zander; saksa - Berschik, Steinschill, Wolgazandert; rootsi – Volgagös; vene – волжский cудак, бёрш]



"Erineb harilikust kohast selle poolest, et tema alalõual pole kihvu ja eeskaaneluu on täielikult kaetud soomustega. Berš on harilikust kohast väiksem, pikkusega kuni 45 cm, kaaludes siis 1,2—1,4 kg. Ta elab Musta, Aasovi ja Kaspia mere jõgedes, peamiselt kesk- ja alamjooksul. Bersh on peamiselt mageveekala jõgede alamjooksudelt, tungib siiski ka Kaspia merre. Mööda Volgat tõuseb ta üsna kõrgele, esinedes Sheksna ja Kaama jões, samuti Beloje järves.
/---/ Tema põhitoidu moodustavad samasuvised karpkalalased ja ahvenlased. Üle 15 cm pikkune bersh toitub ainult kaladest. Suurt saaki ei suuda ta kihvade puudumise tõttu haarata ja kitsa kõri tõttu alla kugistada. Ohvri mõõtmed kõiguvad 0,5—7,5 cm piirides."1

Jõekoha on ka Doonaus ülesvoolu kuni Viinini. Riikide lõikes leidub jõekoha järgmiste riikide vetes: Austria, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Ungari, Moldova, Rumeenia, Serbia, Montenegro, Slovakkia, Ukraina ja Venemaa. 

Allikad:
Volga pikeperch FishBase's (mai, 2014)
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Volga pikeperch Wikipedias

Vaata lisaks:

Kohad (Sander)