Otsingu tulemused:
1. Ahnejärv (Kurtna Ahnejärv, Laugasjärv, Ahvenajärv)
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. ahven pärimuses
4. Ahven. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
5. Ahvenad (Perca)
6. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
7. Ahvenalaadsed (Percomorpha)
8. Ahvenalised (Perciformes)
9. Ahvenamaa
10. Ahvenameri
11. Ahvenanmanner
12. Ahvenanrauma
13. Ahvenjärv (Kurtna Ahvenjärv, Särgjärv)
14. Ahvenjärv (Päidla Ahvenjärv, Vastsetare järv)
15. Ahvenkarbikud (Percocypris)
16. ahvenlased (Percidae)
17. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
18. Atlandi okasahven (Trachyscorpia cristulata
19. Balha¹i ahven (Perca schrenkii)
20. Forellahvenad (Micropterus)
21. Hammasahvenad (Dentex)
22. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
23. Harilik hammasahven (Dentex dentex)
24. Harilik päikeseahven (Lepomis gibbosus)
25. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
26. Huntahvenlased (Moronidae)
27. Ida-Atlandi okasahven
28. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
29. Järveahven
30. Keskameerika hiidahven (Epinephelus itajara)
31. Kirevahvenlased (Cichlidae)
32. Kiviahven (Serranus cabrilla)
33. Kiviahvenad (Serranus)
34. kiviahvenlased (Serranidae)
35. kollane ahven
36. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
37. Kuldvöötahvenad (Boops)
38. Latesahvenlased (Latidae)
39. Liftahvenad (Helicolenus)
40. Lääne-Atlandi okasahven
41. Meriahvenad (Sebastes)
42. Meriahvenlased (Sebastidae)
43. Mustsaba-kiviahven (Serranus atricauda)
44. Niiluse lates ehk niiluse ahven (Lates niloticus)
45. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
46. Okasahvenad (Trachyscorpia)
47. Pingi ahvenkarbik (Percocypris pingi)
48. Punakõht-päikeseahven (Lepomis auritus)
49. Regani ahvenkarbik (Percocypris regani)
50. Roheline päikeseahven (Lepomis cyanellus)
51. rooahven (rohuahven, litoriaaliahven)
52. Roosa hammasahven (Dentex gibbosus)
53. Sinisuu-liftahven (Helicolenus dactylopterus)
54. Sund (Ahvenamaa)
55. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
56. Suur kuldvöötahven (Boops boops)
57. Suursuu forellahven (Micropterus salmoides)
58. Tchangi ahvenkarbik (Percocypris tchangi)
59. Triipahven (Morone saxatilis)
60. Tähniline huntahven (Dicentrarchus punctatus)
61. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
62. väike meriahven (Sebastes viviparus)
63. Väikesuu forellahven (Micropterus dolomieu)
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. ahven pärimuses
4. Ahven. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
5. Ahvenad (Perca)
6. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
7. Ahvenalaadsed (Percomorpha)
8. Ahvenalised (Perciformes)
9. Ahvenamaa
10. Ahvenameri
11. Ahvenanmanner
12. Ahvenanrauma
13. Ahvenjärv (Kurtna Ahvenjärv, Särgjärv)
14. Ahvenjärv (Päidla Ahvenjärv, Vastsetare järv)
15. Ahvenkarbikud (Percocypris)
16. ahvenlased (Percidae)
17. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
18. Atlandi okasahven (Trachyscorpia cristulata
19. Balha¹i ahven (Perca schrenkii)
20. Forellahvenad (Micropterus)
21. Hammasahvenad (Dentex)
22. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
23. Harilik hammasahven (Dentex dentex)
24. Harilik päikeseahven (Lepomis gibbosus)
25. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
26. Huntahvenlased (Moronidae)
27. Ida-Atlandi okasahven
28. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
29. Järveahven
30. Keskameerika hiidahven (Epinephelus itajara)
31. Kirevahvenlased (Cichlidae)
32. Kiviahven (Serranus cabrilla)
33. Kiviahvenad (Serranus)
34. kiviahvenlased (Serranidae)
35. kollane ahven
36. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
37. Kuldvöötahvenad (Boops)
38. Latesahvenlased (Latidae)
39. Liftahvenad (Helicolenus)
40. Lääne-Atlandi okasahven
41. Meriahvenad (Sebastes)
42. Meriahvenlased (Sebastidae)
43. Mustsaba-kiviahven (Serranus atricauda)
44. Niiluse lates ehk niiluse ahven (Lates niloticus)
45. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
46. Okasahvenad (Trachyscorpia)
47. Pingi ahvenkarbik (Percocypris pingi)
48. Punakõht-päikeseahven (Lepomis auritus)
49. Regani ahvenkarbik (Percocypris regani)
50. Roheline päikeseahven (Lepomis cyanellus)
51. rooahven (rohuahven, litoriaaliahven)
52. Roosa hammasahven (Dentex gibbosus)
53. Sinisuu-liftahven (Helicolenus dactylopterus)
54. Sund (Ahvenamaa)
55. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
56. Suur kuldvöötahven (Boops boops)
57. Suursuu forellahven (Micropterus salmoides)
58. Tchangi ahvenkarbik (Percocypris tchangi)
59. Triipahven (Morone saxatilis)
60. Tähniline huntahven (Dicentrarchus punctatus)
61. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
62. väike meriahven (Sebastes viviparus)
63. Väikesuu forellahven (Micropterus dolomieu)
Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus) on kalaliik ahvenaliste seltsi kiviahvenlaste (Serranidae) sugukonna perekonnast kivikohad e meruud (Epinephelus)[Inglise k - giant grouper, bridlebass, brindlebass, coral cod, queensland grouper; prantsuse k - mérou lancéolé; saksa k - Zackenbarsch; hispaania k - mero lanceolado; afrikaansi k - briekwabaars; araabia k - hamour; heebra k - lokos; jaapani k - tamakai; tonga k - popo; soome k - jättimeriahven; vene k - индоокеанский малоглазый групер; Filipiinidel - bulang, bantol, lapu-lapu, kerapo, kugtung, puol, tingag; Mikroneesias - taiyaaw; Saalomoni saartel - bangabanga, kohoa; Indias - wekhali, wekhru, kalava; kolaij, kolamin, gobra, hekru, bontoo; Indoneesias - okke]
Foto: Hamid Badar Osmany/FishBase. (227 cm, Karachi, 2013)
Tegemist on suurima kalaga kiviahvenlaste sugukonnast, kes võib kasvada kuni 270 cm pikkuseks (tavapärasemalt kuni 190 cm) ja kelle rekordkaaluks on 400 kg.
Võimas keha: selle pikkus võrdub 2,4-3,4 kehakõrgusega, paksus on kõrgusest vaid 1,5-1,75 korda väiksem. Silmad suhteliselt väikesed.
Pikk seljauim 11 ogakiire ja 14-16 pehme kiirega. Anaaluimes 3 ogakiirt ja 8 pehmet kiirt. Sabauim ümara kujuga. Küljekoone kohal 54-62 soomust.
Värvus muutub elu jooksul. Noored isendid on kollased kolme tumeda laia triibuga, suuremaks saades keha tumeneb ja sellel on korrapäratult kollaseid või valgeid laike. Täiskasvanud isendid on tumepruunid ähmaste värvilaikudega, uimedel rohkelt tumedaid tähne.
Leviala on lai. India ookeanis Punasest merest piki rannikut Lõuna-Aafrika Vabariigini, samuti Madagaskari juures, Hindustani ja Indohiina poolsaarte juures, puudub Pärsia lahes. Vaikses ookeanis Jaapanist Austraaliani, ka Vaikse ookeani keskosas Havai saartest ida pool Uuskaledooniani. Üksikud tabamised Lõuna-Austraalia vetest.
Viibib kuni 100 m sügavusel, kuid tavaliselt on kõrgemas vees. Varitseb kaljulõhedes, korallriffide, suurte kivide või uppunud laevavrakkide juures. Elavad üksikuna. Kaitsevad innukalt oma eluala ning võivad rünnata ka inimest.
Toiduks eelistab languste, sööb ka krabisid ja erinevaid kalu, sealhulgas väiksemaid haisid ja raisid, samuti noori merekilkonni. Tõmbab saaklooma suhu veevooga ja neelab alla tervikuna.
Vähese arvukuse tõttu ei paku huvi töönduslikuks kalapüügiks. On jahikalaks veealusel sportkalastusel.
Täiskasvanud kala liha võib olla toksiline.
Allikad:
Giant grouper Wikipedias
Epinephelus lanceolatus FishBase's (mai, 2014)