Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Pääsukalalased (Exocoetidae)

Pääsukalalased (Exocoetidae) on kalade sugukond tuulehaugiliste (Beloniformes) seltsist.

Inglise k - flying fish; saksa k - Fliegende Fische; soome k - liitokalat, lentokalat


Harilik pääsukala

Iseloomulikud ookeanide troopilistele ja lähistroopilistele vetele. Lõuad on lühikesed, rinnauimed aga pikkuselt võrreldavad kala keha pikkusega.
Ei ole suured. Suurim on hiidbiplaankala (kuni 50 cm), väiksemate pikkus ei ületa 15 cm.
Kõige iseloomulikum pääsukalalaste iseärasus on võime lennata, mis on tõenäoliselt välja kujunenud kohastumisena põgenemiseks röövkalade eest. Lennuvõime on erinevatel perekondadel erinev.

"Kõige pikem ning kestvam on biplaankalade lend. Arendades vees küllalt suurt kiirust, kargab kala veest välja ning libisen väljasirutatud rinnauimedega mööda veepinda, energiliselt kiirendades edasiliikumist vette ulatuva sabauime alumise hõlma võnkuvate liigutuste abil. Veel vees olles saavutab biplaankala kiiruse 30 km/h, veepinnal aga suureneb kiirus kuni 60-65 km/h. Siis kala tõuseb veepinnalt lahti, ajab laiali kõhuuimed ning liuglebki vee kohal. Mõnikord suurendab kala lennukiirust sel teel, et puudutades sabaga vahetevahel vett, annab nagu hoogu juurde. /---/ Tavaliselt ei kesta lend üle 10 sekundi, mille jooksul kaetakse mõnikümmend meetrit. Mõnikord aga pikeneb lennuaeg kuni 30 sekundini ja lennutee 200 ja isegi 400 ,-ni.
/---/
Pääsukalalastel on maitsev liha; mistõttu nende töönduslik püük mõnedes subtroopilistes ning troopilistes maades on küllalt aktiivne. /---/
Polüneesia saartel püütakse pääsukalalasi õngpüünistega, söödaks kreveti tükikesed, öösel ka võrkude ja kahvadega, kusjuures kala meelitatakse paadi juurde laterna või tõrvikutega. Peibutatud kalad lendavad ise kalurite võrkudesse. Filipiinidel toimub pääsukalalaste töönduslik püük mitmesuguste nakkevõrkudega ja seinnootadega, kusjuures püük toimub tavaliselt "ajamisega". Mitu paati hirmutavad kalu ning ajavad neid võrkudesse. Küllalt tõhus on töönduslik pääsukalalaste püük ka Indias, kus seda tehakse kudemisajal. Paatide järel veetakse tehiskoelmuid (okste kimbud), mille juurde kudema kogunenud kalu püütakse võrkudega. Pääsukalalasi püütakse ka Hiinas, Vietnamis, Indoneesias (kus peale kalade eneste kogutakse ka nende poolt taimedele heidetud marja), Kariibi mere saartel ja mujal. Lõige kaasaegsem on nende kalade püük Jaapanis (triivvõrgud, seinnoodad jne.). Siin püütakse üle poole pääsukalalaste ülemaailmsest kogusaagist."1


Sugukonda kuulub 7 perekonda ja 68 kalaliiki:

Alamsugukond Fodiatorine

Perekond Fodiator Jordan & Meek, 1885, lendkalad
Fodiator acutus (Valenciennes, 1847), pikklõug-lendkala
Fodiator rostratus (Günther, 1866)

Alamsugukond Parexocoetinae

Perekond Parexocoetus Bleeker, 1866
Parexocoetus brachypterus (Richardson, 1846)
Parexocoetus hillianus (Gosse, 1851)
Parexocoetus mento (Valenciennes in Cuvier & Valenciennes, 1847)

Alamsugukond Exocoetinae

Perekond Exocoetus Linnaeus, 1758, pääsukalad
Exocoetus gibbosus Parin & Shakhovskoy, 2000
Exocoetus monocirrhus Richardson, 1846
Exocoetus obtusirostris Günther, 1866, tömpsuu pääsukala
Exocoetus peruvianus Parin & Shakhovskoy, 2000
Exocoetus volitans Linnaeus, 1758, harilik pääsukala

Alamsugukond Cypselurinae

Perekond Cheilopogon Lowe, 1841, biplaankalad
Cheilopogon abei Parin, 1996
Cheilopogon agoo (Temminck & Schlegel, 1846)
Cheilopogon arcticeps (Günther, 1866)
Cheilopogon atrisignis (Jenkins, 1903)
Cheilopogon cyanopterus (Valenciennes, 1847)
Cheilopogon doederleinii (Steindachner, 1887), jaapani biplaankala
Cheilopogon dorsomacula (Fowler, 1944)
Cheilopogon exsiliens (Linnaeus, 1771)
Cheilopogon furcatus (Mitchill, 1815)
Cheilopogon heterurus (Rafinesque, 1810), atlandi biplaankala
Cheilopogon hubbsi (Parin, 1961)
Cheilopogon intermedius Parin, 1961
Cheilopogon katoptron (Bleeker, 1866)
Cheilopogon melanurus (Valenciennes, 1847)
Cheilopogon milleri (Gibbs & Staiger, 1970)
Cheilopogon nigricans (Bennett, 1840)
Cheilopogon olgae Parin, 2009
Cheilopogon papilio (Clark, 1936)
Cheilopogon pinnatibarbatus (Bennett, 1831), hiidbipkaankala
Cheilopogon pinnatibarbatus altipennis (Valenciennes, 1847)
Cheilopogon pinnatibarbatus californicus (Cooper, 1863)
Cheilopogon pinnatibarbatus japonicus (Franz, 1910)
Cheilopogon pinnatibarbatus melanocercus (Ogilby, 1885)
Cheilopogon pinnatibarbatus pinnatibarbatus (Bennett, 1831)
Cheilopogon pitcairnensis (Nichols & Breder, 1935)
Cheilopogon rapanouiensis Parin, 1961
Cheilopogon spilonotopterus (Bleeker, 1866)
Cheilopogon spilopterus (Valenciennes, 1847)
Cheilopogon suttoni (Whitley & Colefax, 1938)
Cheilopogon unicolor (Valenciennes, 1847)
Cheilopogon ventralis (Nichols & Breder, 1935)
Cheilopogon xenopterus (Gilbert, 1890)

Perekond Cypselurus Swainson, 1838
Cypselurus angusticeps Nichols & Breder, 1935
Cypselurus callopterus (Günther, 1866)
Cypselurus comatus (Mitchill, 1815)
Cypselurus hexazona (Bleeker, 1853)
Cypselurus hiraii Abe, 1953
Cypselurus longibarbus (Parin, 1861)
Cypselurus naresii (Günther, 1889)
Cypselurus oligolepis (Bleeker, 1866)
Cypselurus opisthopus (Bleeker, 1866)
Cypselurus poecilopterus (Valenciennes, 1847)
Cypselurus simus (Valenciennes, 1847)
Cypselurus starksi Abe, 1953

Perekond Hirundichthys Breder, 1928
Hirundichthys affinis (Günther, 1866)
Hirundichthys albimaculatus (Fowler, 1934)
Hirundichthys coromandelensis (Hornell, 1923)
Hirundichthys ilma (Clarke, 1899)
Hirundichthys indicus Shakhovskoy & Parin, 2013
Hirundichthys marginatus (Nichols & Breder, 1928)
Hirundichthys oxycephalus (Bleeker, 1852)
Hirundichthys rondeletii (Valenciennes in Cuvier & Valenciennes, 1847)
Hirundichthys socotranus (Steindachner, 1902)
Hirundichthys speculiger (Valenciennes in Cuvier & Valenciennes, 1847)

Perekond Prognichthys Breder, 1928
Prognichthys brevipinnis (Valenciennes in Cuvier & Valenciennes, 1847)
Prognichthys gibbifrons (Valenciennes in Cuvier & Valenciennes, 1847)
Prognichthys glaphyrae Parin, 1999
Prognichthys occidentalis Parin, 1999
Prognichthys sealei Abe, 1955
Prognichthys tringa Breder, 1928

Allikad:
Exocoetidae FishBase's (aprill, 2014)
Flying fish Wikipedias
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979

Vaata lisaks:

Harilik pääsukala (Exocoetus volitans)
Pääsukalad (Exocoetus)
Tuulehaugilised (Beloniformes)
Lendkalad