Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Makrellhauglased (Scomberesocidae)

Makrellhauglased (Scomberesocidae) on kalade sugukond tuulehaugiliste (Beloniformes) seltsist.

Inglise k - sauries, saksa k - Makrelenhechte, Trughechte
 
Sugukonda kuulub 2 perekonda ja 4 kalaliiki (ehk 5, kui makrellhaugi kaht alamliiki vaadeldakse eraldi liikidena):

Perekond Scomberesox, makrellhaugid
Scomberesox saurus (Walbaum, 1792), makrellhaug
Scomberesox saurus saurus (Walbaum, 1792), atlandi makrellhaug
Scomberesox saurus scombroides (Richardson, 1843), vaikse ookeani makrellhaug
Scomberesox simulans (Hubbs & Wisner, 1980), kääbus-makrellhaug

Perekond Cololabis, sairad
Cololabis saira (Brevoort, 1856), harilik saira
Cololabis adocetus Böhlke, 1951, kääbussaira

Harilik saira

"Sarnased tuulehauglastega, kuid neil on peenemad ja nõrgemad lõuad ning suured hambad puuduvad. /---/
Makrellhauglased kuuluvad kõige massilisemate planktontoiduliste avamerekalade hulka. Ise on nad toiduks paljudele röövloomadele — kalmaaridele, tuunidele, haidele, lõhedele, vaaladele, delfiinidele ja mõnedele merelindudele, kuid neil on ka küllalt suur töönduslik tähtsus. Makrellhauglased ei ole ühelgi oma eluperioodil seotud rannavetega ning kuuluvad seega tüüpiliste ookeanikalade hulka.
Makrellhauglased asustavad kõikide ookeanide parasvöötme ning subtroopilisi alasid. Nad puuduvad külmades Arktika ja Antarktika vetes. Samuti pole makrellhauglasi troopikavöötmes, kus neid asendavad pääsukalalased. /---/
Makrellhauglased hoiduvad kõige ülemisse veekihti ning erutusseisundis hüppavad üsna sageli veest välja. Harva lahkuvad nad kõige pindmisest 10-meetrisest veekihist, kuigi saira laskub talvitumiseks umbes 50 m sügavusele.
/---/
Nagu teistelgi tuulehaugilistel, nii on ka makrellhauglastel välja kujunenud positiivne reaktsioon valgusele. Eriti hästi on uuritud saira käitumist kunstliku valgustuse piirkonnas. Kui valgustatud alal asub vähe kalu, ujuvad nad korrapäratult valgusallika ümber ning ei eemaldu sellest nimetamisväärselt, massilise esinemise korral aga moodustab saira tiheda parve, mis teeb ringe ümber valgusallika. Sairade peibutamiseks sobivam valgustugevus on 600—700 luksi.
/---/
Makrellhauglastel on väga iseloomulikud sesoonsed ränded, mille jooksul nad katavad pikki vahemaid. /---/"1

Allikad:
Scomberesocidae FishBase's (aprill, 2014)
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979

Vaata lisaks:

Makrellhaug (Scomberesox saurus)
Tuulehaugilised (Beloniformes)