Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koorküla järvestik
262. Kopskalad (Dipnoi)
263. Kosmoidsoomus
264. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
265. Kuivatamine/vinnutamine
266. Kuldkala (Carassius auratus)
267. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
268. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
269. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
270. Kura säär
271. Kuremaa järv (Kurema järv)
272. Kussie (jaapani järvekoletis)
273. Kuusamon Uistin Oy
274. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
275. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
276. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
277. Kärbsed õngesöödana
278. Kärbsenukk (kärbsekookon)
279. Kärbsetõugud meditsiinis
280. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
281. Kärphaid (Mustelus)
282. Kärsshingud (Acantopsis)
283. Käsiõng
284. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
285. Käärtrullid (Schistura) 2
286. Käärtrullid (Schistura) 3
287. Lühirasboorad (Brevibora)
288. Lahtise rulli ehitus
289. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
290. Lahtise rulli vänt
291. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
292. Lakerda (türgipärane soolakala)
293. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
294. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
295. Landilugu: dr Heintz
296. Landilugu: Kuusamo puukala
297. Landilugu: Nilsu
298. Lasa järv [Koorküla järvestik]
299. Lasnhaid (Scoliodon)
300. Lasnlõuad (Scaphognathops)
301. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
302. Leevi jõgi
303. Leivast õngesöödad
304. Lenddaaniod (Esomus)
305. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
306. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
307. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
308. Lestad (Platichthys)
309. Libekala
310. Liblikate röövikud
311. Liblikraid (Gymnura)
312. Liftahvenad (Helicolenus)
313. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
314. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
315. Linajärv (Jussi Linajärv)
316. Linask (Tinca tinca)
317. Linné, Karl
318. Linnuroni (Ligula intestinalis)
319. Lintsabalased (Trichiuridae)
320. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
321. Logardraid 3 (Pseudobatos)
322. Logardrailased (Rhinobatidae)
323. Lonthülged (Mirounga)
324. Loobu jõgi
325. Lophius budegassa (must merikurat)
326. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
327. Luts (Lota lota)
328. Lõunaraid (Zearaja)
329. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
330. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
331. Läänesaarte alamvesikond
332. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
333. maailma jõed (loend)
334. Maggot
335. Majak (kolhoos)
336. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
337. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
338. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
339. Man
340. Mannasöödad
341. Maskraid (Neotrygon)
342. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
343. meduus
344. Merehaigus
345. Merekoletised
346. Meremeeste uskumused
347. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
348. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
349. Merikeellased (Soleidae)
350. Merikogerlased (Sparidae)
351. Merikoha (Sander marinus)
352. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
353. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
354. Meriluts (Brosme brosme)
355. Merineitsi
356. Meripuugid (Scorpaena)
357. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
358. Merisutt (Petromyzon marinus)
359. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
360. Merluusid (Merluccius)
361. Metsprussakas
362. Miiu
363. Moiva (Mallotus villosus)
364. Mokkparrakad (Labeobarbus)
365. Morilased (Moridae)
366. muda
367. Mudaelustik ehk pelon
368. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
369. Mussie (järvekoletis Kanadas)
370. Mussoon
371. Must marliin (Istiompax indica)
372. Mustatäpitõbi
373. Musthaid (Apristurus)
374. Mustjõe alamvesikond
375. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
376. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
377. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
378. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
379. Mõrrapüük
380. Mõõkkala (Xiphias gladius)
381. Mägiründid (Psilorhynchus)
382. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
383. Määr, Aleksander
384. Mölder, August
385. Mügarninad (Hybopsis)
386. Müütilised veeolendid
387. Näkk (eesti)
388. Naaskelraid (Pastinachus)
389. Nahknark (Crassinarke dormitor)
390. Naissaar
391. Narmasmokad (Labeo)
392. Narva veehoidla
393. Nasv
394. Navaaga (Eleginus nawaga)
395. Nelikant-kaldauss
396. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
397. Niituimlutslased (Physidae)
398. Nipsviidikad (Hemiculter)
399. Nirkhailased (Hemigaleidae)
400. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
401. Nokisründid (Microphysogobio)
402. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
403. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
404. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
405. Nugishaid (Triakis)
406. Nuutraid (Himantura)
407. Oad, Jaan
408. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
409. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
410. Ogahaid (Squalus)
411. Ogasilmad (Pangio)
412. Ojamaa (Gotland)
413. Okasturilased (Notacanthidae)
414. Okishaid (Centroscyllium)
415. ondatra (piisamrott, biisamrott)
416. Osmussaar
417. Pakssabaraid (Trygonoptera)
418. Paljaslõuad (Acheilognathus)
419. paneerimine
420. Pardpuntiused (Barbodes)
421. Paunküla veehoidla
422. Peen kõduuss
423. Peipsi alamvesikond
424. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
425. Pettai, Elmar Voldemar
426. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
427. Pigo (Rutilus pigus)
428. Pihklased (Myxini)
429. Pihtla kalakasvandus
430. Piikraid (Urobatis)
431. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
432. Piimjas soouss
433. Piiskopikala (bishop fish)
434. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
435. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
436. Pimenarkid (Typhlonarke)
437. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
438. Poi
439. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
440. Polaarhaid (Somniosus)
441. Poola uss
442. Prespa forell (Salmo peristericus)
443. Prussakas ja tarakan
444. Psammon
445. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
446. Punane vihmauss (pool-ööuss)
447. Punapardlikud (Pseudobarbus)
448. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
449. Puntiused (Puntius)
450. Purikalalased (Istiophoridae)
451. Purjus krevetid
452. Puukala (Kuusamo puukala)
453. Põhjavee-elustik
454. Põishüljes (Cystophora cristata)
455. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
456. Põlula Kalakasvatuskeskus
457. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
458. Pärimus: Kaussjärv
459. Pärimus: Lutsu järv
460. Pärimus: Otepää Pühajärv
461. Pärimus: Raudjärve kullapütt
462. Pärimus: Uhtjärv
463. Pärimus: Verijärv
464. Pärnu alamvesikond
465. Pärnu Kalakombinaat
466. Pärnu kalanduskool
467. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
468. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
469. Rabakonn
470. Raid (Raja)
471. Rakfisk ehk norra hapukala
472. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
473. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
474. Rasboorad (Rasbora)
475. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
476. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
477. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
478. Reobiont
479. Riffhai (Triaenodon obesus)
480. Rihmsabaraid (Taeniura)
481. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
482. Riikoja Heinrich
483. Ristkok, Jüri
484. Robalod (Centropomus)
485. Roheline mullauss
486. Rohukonn
487. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
488. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
489. Rombkalad (Bothus)
490. Rombkalalased (Bothidae)
491. Roosa mullauss
492. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
493. Ruske käärtrull (Schistura russa)
494. Russalka
495. Rõbak Baltiki
496. Rõuge järvestik
497. Räimeõng
498. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
499. Saadjärv (Saadrejärv)
500. Saaghailised (Pristiophoriformes)
501. Saagsabahaid (Galeus)
502. Sagrits, Richard
503. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
504. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
505. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
506. Sammet, Jaak
507. Sannakji
508. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
509. Sardiinid
510. Sardiinikesed (Harengula)
511. Sardinellid (Sardinella)
512. Saunja laht
513. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
514. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
515. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
516. Sidrunhaid (Negaprion)
517. Siiad (Coregonus)
518. Siig - huvipüük Eestis
519. Siig spordikalana Skandinaavias
520. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
521. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
522. Sinakas soouss
523. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
524. siugkonnalised (apoodid)
525. Soomuskuked (Lepidotrigla)
526. Soomuslest (Limanda limanda)
527. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
528. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
529. Sovetskaja Rodina (laev)
530. Spinningisti kaksteist käsku
531. Staratel
532. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
533. Stroganina
534. Sump (kumm, pandur, märss)
535. Sumplaev
536. Susski, Vladimir
537. Suue
538. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
539. Suur mullauss
540. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
541. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
542. Suurallikas
543. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
544. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
545. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
546. Sõnnikuuss
547. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
548. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
549. Südvester
550. Sünkraid (Amblyraja)
551. Süvahaid (Centroscymnus)
552. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
553. Süvaraid (Bathyraja)
554. Šelfihaid (Halaelurus)
555. Zoobentos
556. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
557. Taaliku sadam
558. Tabadusekepp
559. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
560. Tainas angerjapüügiks
561. Tallinna Kalakombinaat
562. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
563. Tallinna Merekolledž
564. Tamm, Friedrich
565. Tamula järv (Tamla järv)
566. Tatrakakud
567. Temera (Temera hardwickii)
568. Tempura
569. Tiit Hunt. Eesti kalad
570. Tintlased (Osmeridae)
571. Tippviidikad (Alburnoides)
572. Tobiased (Ammodytes)
573. Tooder
574. Trüssad (Thryssa)
575. Traaler
576. Traalnoot
577. Traalpüük
578. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
579. Triivpüük
580. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
581. Trullinglased (Nemacheilidae)
582. Trullingud (Barbatula)
583. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
584. Tuletorn
585. Tume vihmauss
586. Tumehaid (Etmopterus)
587. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
588. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
589. Tursad (Gadus)
590. Tursamaks
591. Tursamaksa konserveerimine
592. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
593. Tuul
594. tuulekala (pärimus)
595. Tuur
596. Tuurlased (Acipenseridae)
597. Tõugjärv (Küünjärv)
598. Tõugussaare raba laugas
599. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
600. Tääkraid (Urotrygon)
601. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
602. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
603. Tömpninad (Pimephales)
604. Ukraina (baaslaev)
605. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
606. Unadon
607. Und
608. Undiin
609. Urbukse järv (Urbuse järv)
610. Ussikonks (säärekidadega konks)
611. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
612. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
613. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
614. Väitskõhud (Parachela)
615. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
616. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
617. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
618. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
619. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
620. Valgeninahai (Nasolamia velox)
621. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
622. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
623. Vasarhaid (Sphyrna)
624. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
625. Vastne
626. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
627. vesikond
628. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
629. Vihmauslased (Lumbricidae)
630. Vihmauss (liigid)
631. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
632. Viitina kuurits
633. Vimb (Vimba vimba)
634. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
635. Vinkelhaid (Oxynotus)
636. Vinnutatud räimed
637. Viru alamvesikond
638. Viuraid (Aetomylaeus)
639. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
640. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
641. Võldas (Cottus gobio)
642. Võrtsjärve alamvesikond
643. Väheharjasussid
644. Vähilaadsed
645. väike meriahven (Sebastes viviparus)
646. Väike ogahai (Squalus blainville)
647. Väike saagrai (Pristis clavata)
648. väike tobias (nigli, väiketobias)
649. Väikeraid (Rajella)
650. Väikesuulest (Microstomus kitt)
651. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
652. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
653. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
654. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
655. Vöötninad (Rhinichthys)
656. Õlikook
657. Õngekonksu ajaloost
658. Õngitsemine+
659. Õnne lõhe
660. Äntu järved
661. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
662. Ülemiste järv
663. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
664. Yam (mere ja kaose jumal)

Kiisk (pärimus)

Kiiska puudutavast rahvapärimusest on Mall Hiiemäe kirjutanud järgmist:

"Enamtuntud nimekujud on kiiss, kiis, Kagu-Eestis kusk (kordub sageli laulutüübi «Kalajõgi» setu variantides). 
Kuna kiiss öeldakse üksiti kassi kohta ja kassi nimetamine võis uskumuse kohaselt püügiõnne rikkuda, tuli kiisa nime suhuvõtmisel kasutada eufemismi. Kiisa ega kassi nime es tohi võrkaidas nimeta. Laeva kipper keeldis selle ää. Kassi pidi nimetama küisik ehk pinnuline. Kiisk oo kua pinnuline, tal oo jo kassi nimi. ERA II 130, 419/20 (13) < Muhu khk, Hellamaa v, Kallaste k - R. Viidalepp (1937). Tuli öelda rõkkam võrkus (Muhu), harjamees (Kaarma), va kräukala (Reigi).

Kui püügil tuli esimesena noota kiisk, visatud see vette tagasi, öeldes va kiisa kokk (Muhu). 

Hüüdnimi kiisaräksid väljendab Tarvastu valla põllumeeste hinnangut Võrtsjärve-äärse Suislepa valla kehvemate, kalapüügiga lisaelatist hankivate elanike kohta.

Ahvenlaste sugukonna teiste esindajate - koha ja ahvena - kõrval on pisike ja söögikalana väheväärtuslik kiisk tühine kalake. Seda rõhutab vanasõna Kes kiisa kirja paneb ehk lutsu luusse [loosse] arvab (Palamuse), üldistatuna sobib see ütlus puhkudel, kui millegagi või kellegagi pole vaja arvestada. 

Kodavere kandi ütlust Kiissad ajavad kiimale ei oskagi hästi seletada. See, kes kiisku sööb, jooksvat jaanipäevani. Vast on tegemist huumorimeelse vihjega kiisa kudemisaja kohta: kirjanduse andmetel kestab see aprillikuu keskmest juuni lõpuni, optimaalne kudemisaeg on seejuures mai algusest juuni keskpaigani (Mikelsaar 1984: 321; Pihu 1987: 88).

Karksist kirjapandud teate järgi kudevat kiisad sõnnikuveo ajal. Kiisa väljapüügi endeks on rohkete ämblikuvõrkude esinemine rohukõrtel Kui palju siidi maas, tuleb iasti kiissu välja (Kolga-Jaani).

Tekke- ja seletusmuistendid rõhutavad selle kalaliigi omapära: tegemist on südi, vilka, agressiivse, teravate ogadega, «luid täis» pisiolendiga, kes püüab end sellegipoolest maksma panna.

Vana Jummal oll kala loonu ja segäsi neid viil käega, a kiisk oll timäle käe sisse tsusanu, sellepärast ütel Jummal tälle: «Kes sinno süü, tuu sülgäs.» Selleperast um kiisk luinõ. H II 45, 230 (11) < Räpina khk, Meeksi v, Naha k - M. Jennes (1892).

Hiiumaal öeldakse: Ta on karvane, tömp ja roogu ermus täis (Reigi); Kui sa kiiska akkad sööma, jäta enne naised-lapsed jumalaga - see kangesti roogu täis (Emmaste).

Kontrasti rõhutamiseks pakub rahvapärimus kiisa vastastegelaseks suure ja esindusliku haugi, säga või koguni vaala (ei puudu ka tegelastepaar kiisk - rääbis ja maim - ahven). Ihtüoloogidele on teada, et kiisk ilmutab agressiivsust nii liigikaaslaste kui teiste kalaliikide suhtes, tõrjudes neid toitumiskohtadest eemale; kalapüüdjate praktikast teatakse, et kiisarikastes paikades ei ole teisi kalu peale ahvena (Loomade elu 4, 1979: 325).

Purikal tuli kord see hull mõte - Halliste, Riisa ja Navaste jõest Peipsi poole ära minna. Kiisk tuli tal tee peal vastu ja küsis: «Kus sa lähed, vennikene?» Purikas (havi) avaldas oma mõtet, et ta tahta ära minna. Kiisk laitis seda ettevõtet ära, üteldes: «Ka minul oli kord niisugune mõte, aga vaata, kui pisukeseks ma, õnnetu, olen kulunud. Enne oli ka minu otsaesine seitse vaksa lai, aga kivine põhi on teda väga kitsaks kulutanud.» Havi võttis oma kaasvenna nõu kuulda ja pööris tagasi oma kasumise paika. Sest ajast on nime[ta]tud jõed, iseäranis Halliste, väga kalarikkad. Purikas, angerjas ja vähk on suures hulkas nimetud jões elamas. H II 21, 804 (2) < Tori khk - Chr. Tults (1889).

Pille Kippari koostatud loomajutukataloogis kuulub see jutuvariant jututüübi Mto 256 alla, tekkimiskohaks on arvatud Võrtsjärve piirkonda (Kippar 1986: 166). Ilmselt on seda dialoogile rajatud juttu aidanud populariseerida mitmekordne trükisilmumine (vrd ka: Loorits 1939a: 45-46, kolm teisendit). Nähtavasti ühise geneesi võimalust arvesse võttes on Kipparil selle jututüübi alla paigutatud veel seletusmuistend, kus proportsioone piltlikustatakse samuti silmavahe-mõõdete esitamisega ning taas kordub arv seitse.

Kiisa küla väikeses jões olla ühe kitsa koha peal kaks kivi kõrvuti. Vanasti olnud kiiskade silmade vahe seitse penikoormat, aga kui nad ükskord sealt kahe kivi vahelt läbi ujunud, jäänud silmade vahe nõnda kitsaks kui praegu. Sellest saanud ka küla enesele Kiisa küla nime. E 63063/4 (12) < Viljandi - V. Kõrtsmik (1928).

Ainuliselt Eestis esinevaks jututüübiks peetaval Mt 256-l on ühist proportsioonifantaasiale rajatud hiidkiisa-juttudega Soomes (vrd Kuusi 1976: 311-313). Soome hiigelkala-juttudes on kiisk haugi järel sageduselt teine. Hiigelmõõtmeid pakuvad nii runod (lauludes suur härg, suur tamm jts) kui valetamisnaljandid. Mainides, et jututüüp AT 1960 B suurest kalast on tuntud põhiliselt Soomes, möönab M. Kuusi, et kõnesolevad kvaasijutud kiisast on pigem parodeerivad kohamuistendid kui valetamisnaljandid, et varianditi tuleb ette ka tekkeloolist ja et tema tähelepanekute järgi pole suurest kiisast juttu mujal kui soome pärimuses (Kuusi 1976: 313-314)."

Soome rahvapärimuses on kiisk pisike järvekuningas ning seda seostatakse tõsiasjaga, et kiisa suur seljauim sarnaneb kuningakroonile.
Pühajärvelt on kirja pandud ütlemine: Kerran sanoi kiiski lohelle, pois kalan tieltä. (Kord ütles kiisk lõhele, et eest kala teelt.)

Põhja-Karjalas on riimitud: Parempi kiiskikin kuin tyhjä tiiski. (Parem vaid kiisk kui tühi taldrik.) 

Kesk-Soomest pärineb järgmine lugu: Kerran kiiski ja lohi löi vetoa kosken alla, että joka ennen on yläpäässä koskea, on voittaja. Lohi lähti edellä, kiiski tarttui lohen häntään kiinni. Kun lohi pääsi koskenniskaan, pyörähti se katsomaan missä kiiski tulee ja huusi: Minä olen täällä, johon kiiski vastas, mutta minä olen jo täällä, ja niin voitti kiiski vedon. Siitä ilossaan se joi itsensä juovuksiin, oksensi ja rypi siinä limassa. Siitä saakka kiiski on ollut niin limanen. 
(Kord vedasid kiisk ja lõhe kärestiku all kihla, et kes ennem kärestikust üles jõuab, on võitja. Lõhe läks ees, kiisk haaras lõhe sabast kinni. Kui lõhe sai kärestikust üles sai, pööras lõhe ennast vaatama, kuiskohast kiisk tuleb ja hüüdis: "Mina olen siin!", millele kiiski vastas: "Aga mina olen siin", na nii võitis kiisk kihlveo. Sellest rõõmust jõi ta ennast purju, oksendas ja rähkles selles limas. Sellest ajast ongi kiisk olnud nii limane.)

Rahvalikku epiteeti vastasranna kiisk (vastarannan kiiski) kasutatakse inimeste kohta, kes on innukalt vastu teiste inimeste arvamustele ja tegevuskavadele. Helsingis asub ka kalarestoran Vastarannan kiiski.

Allikad:
Mall Hiiemäe. Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis
Kiiski Wikipedias
Vastarannan kiiski ... Yle uutiset



Vaata lisaks:

Kiisk (Gymnocephalus cernua)
Vöödiline kiisk (Gymnocephalus schraetser)
Kiisad (Gymnocephalus)




Hotmedia.ee