Otsingu tulemused:

1. Ülemiste järve soldat (pärimus)
2. Abinõusid kalaõnne kindlustamiseks (pärimus, maagia; Loorits)
3. Adeni puurangerjas (Ariosoma nigrimanum)
4. Agnete ja merimees (skandinaavia folkloor)
5. ahven pärimuses
6. Andmata ohvriand (pärimus; Loorits)
7. Angerjas (pärimus)
8. Autrimpus (preisi merejumal)
9. Blanšeerimine
10. Deglasseerimine (kokandus)
11. Ebausku ühenduses paadi ja laevaga (pärimus, kalaõnn, maagia; Loorits)
12. Emajõe ja Virtsjärve sündimine (pärimus; Eisen)
13. Emajõe peal sõitmine (pärimus: Eisen)
14. Emulgeerimine
15. Endla järve tekkimine (pärimus; Eisen)
16. Fileerimine
17. Fileerimine (haug)
18. Fileerimine (lest)
19. Fileerimine (räim)
20. Fileerimine (särg, roosärg, nurg, teiv)
21. Filtreerimine ehk filtrimine
22. Flambeerimine
23. Fossegrim / Grim / Strömkarlen (viiuldav veevaim Skandinaavia folklooris)
24. Friteerimine (valmistusviis)
25. Glisseerimine
26. Gratineerimine
27. Grimaldi peegelkõht (Monacoa grimaldii)
28. Hülged kalurite paadi taha nõiutud (pärimus, maagia; Loorits)
29. Habemureen (Cirrimaxilla formosa)
30. Haldjad laevas (pärimus; Eisen)
31. Halli ja Kuningvere järve tekkimine (pärimus; Eisen)
32. Harilik koolmekala (Erimyzon sucetta)
33. Haug komi pärimuses
34. Haug pärimuses
35. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
36. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
37. Haugist handi pärimuses
38. Hiidlase kolm sõlme (pärimus; Eisen)
39. Hiidlased Pärnu rannas kalastamas (pärimus, kalaõnn, maagia; Loorits)
40. Hiidlased teevad tuult (pärimus; Loorits)
41. Hiidlaste kuldkala (Pärimus Kalana kabelist)
42. Hiidlaste tohuselkäigust (pärimus, vanapagan, tont; Loorits)
43. Hiiu torupillimees mererahva pulmas (pärimus; Loorits)
44. Hobuseohver veejumalaile (pärimus; Loorits)
45. Ida-koolmekala (Erimyzon oblongus
46. Iga aasta inimpää järve (pärimus; Peipsi)
47. Ikepera järv (pärimus)
48. Inimene-kala nivhi pärimuses
49. Inimohver järvele (pärimus; Peipsi)
50. Itrimobe (ürgne mereolend Madagaskari mütoloogias)
51. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
52. Järve kinnikasvamine vee roojastamise tõttu (pärimus; Loorits)
53. Järvevee roojastamine (pärimus, lapse tagumik + tölpsaba; Loorits)
54. Jõevähk pärimuses
55. Jõuluaegsed vetehaldjad (olendid komi pärimuses)
56. Jaaniõhtused juhtumised (näkipärimus; Eisen)
57. Kaevuhaldjas (olend komi pärimuses)
58. Kahala järve tekkimine (pärimus)
59. Kaijin (humanoidne mereolend jaapani pärimuses)
60. Kalaõnne äravõtmine konnaga (pärimus; Loorits)
61. Kalaõnne kogumine (pärimus; Loorits)
62. Kalad – veevaimude kari (pärimus, Siniallika, tölpsaba; Loorits)
63. Kalakuningad (pärimus, Peipsi)
64. Kalapüügist Jõelähtme rannikul (pärimus, maagia ja kombed; Loorits)
65. Kalastamisest Ristil (pärimus, kuldkala; Loorits)
66. Kalatont ajab kalu mõrda (pärimus; Loorits)
67. Kalavanad vihtlemas ja vestlemas (pärimus; Loorits)
68. Kama jõe sünd (komi pärimus)
69. Kare sõnnrai (Aetomylaeus asperrimus)
70. Karujärve tekkimine (pärimus; Eisen)
71. Kave läte Puhja-Kavildas (pärimus; Eisen
72. Kiisk (pärimus)
73. Kirikhärra jõge õnnistamas (pärimus; Loorits)
74. Knockanare Well (püha kaev Iirimaal)
75. Kobras Põhja-Ameerika indiaanlaste pärimuses
76. Kolmlaik-uuranguangerjas (Bathycongrus trimaculatus)
77. Kolmtäpp-aafrikaparrak (Enteromius trimaculatus)
78. Koolme-tampikoteibikud (Tampichthys erimyzonops)
79. Koolmekalad (Erimyzon)
80. Korallmees Haipuka (pärimus Markiisisaartel)
81. Krimmi hink (Cobitis taurica)
82. Krimmi pardkala (Barbus tauricus)
83. Krimmi rünt (Gobio krymensis)
84. Krimmi tippviidikas (Alburnoides maculatus)
85. Krimmi viidikas (Alburnus mentoides)
86. Kruusa-pardturbik (Erimystax x-punctatus)
87. Kudas kalad Tammetalu järvest ära kadusivad (pärimus; Eisen)
88. Kudas vähid Sausti jõest ära kadusivad (pärimus; Eisen)
89. Kuhu jäi vaarao sõjavägi (pärimus; Loorits)
90. Kuningvere järv (pärimus)
91. Kurat keelab kalu „sepale“ viia (liivi pärimuslugu)
92. Kuremaa järve roojastamine (pärimus; Eisen)
93. Lääne kalurite karmid kombed (pärimus, vägistaja karistus; Loorits
94. Lääne-koolmekala (Erimyzon claviformis)
95. Lõhkhuul-imikarp (Catostomus rimiculus)
96. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
97. Laiguline köbertrulling (Triplophysa laterimaculata)
98. Laiguline nivaell (Niwaella laterimaculata)
99. Laiguline pardturbik (Erimystax insignis)
100. Lapiline käärtrull (Schistura laterimaculata)
101. Lastud laene (pärimus, hall mehike; Eisen)
102. Latikas pärimuses
103. Latikate kadumine (pärimus; Eisen)
104. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
105. Ljubljana draakon (sloveeni pärimus)
106. Losi (hiiglane Samoa pärimuses)
107. Luts (pärimus)
108. Lõhe pärimuses
109. Läänemere Kalamajanduse Teadusliku Uurimise Instituut
110. Matsalumees ja Vigalamees (pärimus, Kasari üleujutused)
111. Megrim (Lepidorhombus whiffiagonis)
112. Megrimid (Lepidorhombus)
113. Mere sügavuse mõõtmine (pärimus; Loorits)
114. Mereema tütar kalurite jutul (pärimus; Loorits)
115. Merehobune (veeolend liivi pärimuses)
116. Merelehmad / maarjalehmad / sinilehmad (veeolendid liivi pärimuses)
117. Mereneitsi ja Neitsiliiv (pärimus; Loorits; Remmel)
118. Mererohi paadi põhja küljes (pärimus, meretont; Loorits)
119. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
120. Merimadulased (Hydrophiinae)
121. Meritint ja peipsi tint pärimuses
122. Mida hiidlane merepõhjas nägi (pärimus, merepõhja-vanames; Loorits)
123. Miks hiidlased Pärnu rannas käivad kala püüdmas (pärimus; Eisen)
124. Muckie (järvekoletis Iirimaal)
125. Muirdris / Sinach / Uath (merekoletis Iirimaal)
126. Murujärv (pärimus; Eisen)
127. must raamat (pärimus)
128. Mustjas väikerai (Rajella nigerrima)
129. Möldri meri / Menarsvae (Möldrimeri, Möldri järv, Mellansjöu)
130. Näki-neiu ennast pesemas (pärimus; Eisen)
131. Näki-neiu laulmine (pärimus; Eisen)
132. Natt ehk nott (veeolend liivi pärimuses)
133. Ningirima (Mesopotaamia jumalanna)
134. Nootkonna omaaegsest kodukorrast (pärimus, kalaõnn, maagia; Loorits)
135. Nägus hiinatrull (Yunnanilus pulcherrimus)
136. Obra jõe koletis (kohapärimus Poolas)
137. Olt ja Maros (veehaldjad ungari pärimuses)
138. Ononi (müütiline püüton Ašanti pärimuses; Ghana; Lääne-Aafrika)
139. Ozarki pardturbik (Erimystax harryi)
140. Pähkla allika mõõtmine (pärimus)
141. Pärimus: Õisu järv
142. Pärimus: Helme Valgjärv
143. Pärimus: Otepää Pühajärv
144. Pärimus: Otepää Valgjärv
145. Pärimus: Suurjärv ja Pikkjärv
146. Pärimus: Tõrva Vanamõisa järv
147. Paiste / Lig na Paiste / Lig na Baste (draakon Iirimaal)
148. Paneerimine
149. Panga kabel (pärimus; Loorits)
150. Pardturbikud (Erimystax)
151. pareerimine
152. Passeerimine
153. Patrimpus (preisi veejumal)
154. Peipsi järv (pärimus; Eisen)
155. Peipsi nime versioon (pärimus; Eisen)
156. Pikä järv (Rimmi veehoidla)
157. Pikä järv (Rimmi veehoidla)
158. Pisarlaik-rasboora (Rasbora lacrimula)
159. Porimokk-teravsabaangerjas Ophichthus aniptocheilos)
160. Pornuse puna ootab (pärimus, Eisen)
161. Prossa järve tekkimine (Kalevipoja pärimus, Eisen)
162. Punalaik-käärtrull (Schistura rubrimaculata)
163. Puuhalgude kandmine tuule manamiseks (pärimus; Loorits)
164. Pärimus: Ahijärv (Küti Ahijärv)
165. Pärimus: Andresjärv ja Voorumägi
166. Pärimus: Helsejärv
167. Pärimus: Holvandi Kivijärv
168. Pärimus: Jõksi järv
169. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
170. Pärimus: Juudajärv
171. Pärimus: Kaarna järv
172. Pärimus: Kaussjärv
173. Pärimus: Keema järv
174. Pärimus: Kirgjärv
175. Pärimus: Kirikumäe järve kellahelin
176. Pärimus: Konnjärv
177. Pärimus: Kunnejärv (Konnajärv)
178. Pärimus: Kuresoo
179. Pärimus: Külajärv
180. Pärimus: Lanna järv
181. Pärimus: Latsejärv
182. Pärimus: Laugjärv
183. Pärimus: Linnajärv
184. Pärimus: Linnasjärv
185. Pärimus: Lutsu järv
186. Pärimus: Lutsuoja
187. Pärimus: Mõrtsuka järv
188. Pärimus: Majori järv
189. Pärimus: Meelva Järv
190. Pärimus: Mikila järv ja Sepamägi
191. Pärimus: Mustjärv
192. Pärimus: Mädajärv
193. Pärimus: Mähe järv
194. Pärimus: Määstjärv
195. Pärimus: Neitsijärv
196. Pärimus: Näkijärv
197. Pärimus: Paene järv
198. Pärimus: Paenujärv ja Tubinajärv
199. Pärimus: Palujärv
200. Pärimus: Pappjärv
201. Pärimus: Peetri jõe sünd
202. Pärimus: Peratjärv
203. Pärimus: Plaki järv
204. Pärimus: Pullijärv
205. Pärimus: Pärlijõgi
206. Pärimus: Rõuge Suurjärv
207. Pärimus: Rammu saar
208. Pärimus: Rasina järv
209. Pärimus: Rauajärv (Raudjärv)
210. Pärimus: Raudjärve kullapütt
211. Pärimus: Rautine järv
212. Pärimus: Sika järv
213. Pärimus: Sirtsi soo
214. Pärimus: Sitajärv
215. Pärimus: Tabina järv
216. Pärimus: Tamula järv
217. Pärimus: Uhtjärv
218. Pärimus: Võhandu jõgi (Pühajõgi)
219. Pärimus: Vagula ja Tamula
220. Pärimus: Vagula järv
221. Pärimus: Verijärv
222. Pärimus: Vihtla järv
223. Pärimus: Virtsjärv
224. Pärimus: Visaku järv
225. Pärimus: Ärnu jõgi / Ristikolga
226. Räimed tagumikus (pärimus; Loorits)
227. Räimepüüdjate kunstid (pärimus, maagia; Loorits)
228. Rimmi järv (Rimmi veehoidla)
229. Säinaste kadumine (pärimus; Loorits)
230. Saarmas handi pärimuses
231. Saarmas itelmeeni pärimuses
232. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
233. Sale pardturbik (Erimystax cahni)
234. Sant-Andruse kabel (pärimus; Loorits)
235. Siilrai (Urogymnus asperrimus)
236. Silmaallikas (pärimus; Eisen; Kalbu silmaallikas)
237. Sinihallid merelehmad (pärimus; Loorits)
238. Sinisetriibuline heeringake (Herklotsichthys quadrimaculatus)
239. Sjörå / Sjöfru (järvevaim Rootsi pärimuses)
240. Slaavlaste kalapärimusi
241. Strandvaskare (mereohver Rootsi pärimuses)
242. Surimi
243. Suur hall / merehall (veeolend liivi pärimuses)
244. Suursilm-tülka (Clupeonella grimmi)
245. Särg ja roosärg pärimuses
246. Tähed Virtsjärve põhjas (pärimus; Eisen)
247. Tõllaga mööda Ülemiste järve (pärimus; Eisen)
248. Tölp (pärimus; allikavaldjas)
249. Tölpsaba (pärimus; Loorits)
250. Tölpsaba ja halgjad (pärimus; Loorits)
251. Tšaadi napplõug (Garra quadrimaculata)
252. Tšov jusa nõv (näkilaadne olend komi pärimuses)
253. Taiwani hiigelangerjas ja hiigelkrabi (tsou rahva pärimus)
254. Targa antud tuulesõlmed (Pärimus; Loorits)
255. Tarimi köbertrulling (Triplophysa incipiens)
256. Tarimi marinka (Schizothorax biddulphi)
257. Tarimi paljastrull (Hedinichthys yarkandensis)
258. Tenasserimi napplõug (Garra notata)
259. Teravuim-koolmekala (Erimyzon tenuis)
260. Tindikalade äramängija (pärimus; Eisen)
261. Tširimarja jook
262. Tursamaksa konserveerimine
263. Tuule väljatantsimine (pärimus; Loorits)
264. tuulekala (pärimus)
265. Tähniline pardturbik (Erimystax dissimilis)
266. Ujujatest murueide tütardest (pärimus; Eisen)
267. Ulgus (jõevaim keti pärimuses)
268. Urvaste Silmaveeallikas (pärimus)
269. Väike-Maarja kadund jõgi (pärimus, haldjate tüli; Loorits)
270. Võrtsjärv nõuab Veisjärvelt oma kalakümnist (pärimus; Loorits
271. Vaarao aegsed inimesed (pärimus)
272. Vaarao kalad (pärimus; Eisen)
273. Vaarao sõjavägi (pärimus, Eesti; Loorits)
274. Vaikne järv (pärimus; Eisen)
275. Valgejõe algjas (pärimus; Loorits)
276. Valgjärve lehm (pärimus; Eisen)
277. Vana Piljani Antsu kalaõnn (pärimus, järve hoidja; Loorits)
278. Vanajärv (pärimus; Eisen)
279. Vanapagan ja vähid (pärimus; Loorits)
280. Vanapagan laevameheks (pärimus; Eisen)
281. Varssavi merineitsi (Poola pärimus)
282. Veden emo / Veen emonen (veevaldjas soome pärimuses)
283. Venepapp Peipsit õnnistamas (pärimus; Loorits)
284. Üksuimrai (Arhynchobatis asperrimus)

Kiisk (pärimus)

Kiiska puudutavast rahvapärimusest on Mall Hiiemäe kirjutanud järgmist:

"Enamtuntud nimekujud on kiiss, kiis, Kagu-Eestis kusk (kordub sageli laulutüübi «Kalajõgi» setu variantides). 
Kuna kiiss öeldakse üksiti kassi kohta ja kassi nimetamine võis uskumuse kohaselt püügiõnne rikkuda, tuli kiisa nime suhuvõtmisel kasutada eufemismi. Kiisa ega kassi nime es tohi võrkaidas nimeta. Laeva kipper keeldis selle ää. Kassi pidi nimetama küisik ehk pinnuline. Kiisk oo kua pinnuline, tal oo jo kassi nimi. ERA II 130, 419/20 (13) < Muhu khk, Hellamaa v, Kallaste k - R. Viidalepp (1937). Tuli öelda rõkkam võrkus (Muhu), harjamees (Kaarma), va kräukala (Reigi).

Kui püügil tuli esimesena noota kiisk, visatud see vette tagasi, öeldes va kiisa kokk (Muhu). 

Hüüdnimi kiisaräksid väljendab Tarvastu valla põllumeeste hinnangut Võrtsjärve-äärse Suislepa valla kehvemate, kalapüügiga lisaelatist hankivate elanike kohta.

Ahvenlaste sugukonna teiste esindajate - koha ja ahvena - kõrval on pisike ja söögikalana väheväärtuslik kiisk tühine kalake. Seda rõhutab vanasõna Kes kiisa kirja paneb ehk lutsu luusse [loosse] arvab (Palamuse), üldistatuna sobib see ütlus puhkudel, kui millegagi või kellegagi pole vaja arvestada. 

Kodavere kandi ütlust Kiissad ajavad kiimale ei oskagi hästi seletada. See, kes kiisku sööb, jooksvat jaanipäevani. Vast on tegemist huumorimeelse vihjega kiisa kudemisaja kohta: kirjanduse andmetel kestab see aprillikuu keskmest juuni lõpuni, optimaalne kudemisaeg on seejuures mai algusest juuni keskpaigani (Mikelsaar 1984: 321; Pihu 1987: 88).

Karksist kirjapandud teate järgi kudevat kiisad sõnnikuveo ajal. Kiisa väljapüügi endeks on rohkete ämblikuvõrkude esinemine rohukõrtel Kui palju siidi maas, tuleb iasti kiissu välja (Kolga-Jaani).

Tekke- ja seletusmuistendid rõhutavad selle kalaliigi omapära: tegemist on südi, vilka, agressiivse, teravate ogadega, «luid täis» pisiolendiga, kes püüab end sellegipoolest maksma panna.

Vana Jummal oll kala loonu ja segäsi neid viil käega, a kiisk oll timäle käe sisse tsusanu, sellepärast ütel Jummal tälle: «Kes sinno süü, tuu sülgäs.» Selleperast um kiisk luinõ. H II 45, 230 (11) < Räpina khk, Meeksi v, Naha k - M. Jennes (1892).

Hiiumaal öeldakse: Ta on karvane, tömp ja roogu ermus täis (Reigi); Kui sa kiiska akkad sööma, jäta enne naised-lapsed jumalaga - see kangesti roogu täis (Emmaste).

Kontrasti rõhutamiseks pakub rahvapärimus kiisa vastastegelaseks suure ja esindusliku haugi, säga või koguni vaala (ei puudu ka tegelastepaar kiisk - rääbis ja maim - ahven). Ihtüoloogidele on teada, et kiisk ilmutab agressiivsust nii liigikaaslaste kui teiste kalaliikide suhtes, tõrjudes neid toitumiskohtadest eemale; kalapüüdjate praktikast teatakse, et kiisarikastes paikades ei ole teisi kalu peale ahvena (Loomade elu 4, 1979: 325).

Purikal tuli kord see hull mõte - Halliste, Riisa ja Navaste jõest Peipsi poole ära minna. Kiisk tuli tal tee peal vastu ja küsis: «Kus sa lähed, vennikene?» Purikas (havi) avaldas oma mõtet, et ta tahta ära minna. Kiisk laitis seda ettevõtet ära, üteldes: «Ka minul oli kord niisugune mõte, aga vaata, kui pisukeseks ma, õnnetu, olen kulunud. Enne oli ka minu otsaesine seitse vaksa lai, aga kivine põhi on teda väga kitsaks kulutanud.» Havi võttis oma kaasvenna nõu kuulda ja pööris tagasi oma kasumise paika. Sest ajast on nime[ta]tud jõed, iseäranis Halliste, väga kalarikkad. Purikas, angerjas ja vähk on suures hulkas nimetud jões elamas. H II 21, 804 (2) < Tori khk - Chr. Tults (1889).

Pille Kippari koostatud loomajutukataloogis kuulub see jutuvariant jututüübi Mto 256 alla, tekkimiskohaks on arvatud Võrtsjärve piirkonda (Kippar 1986: 166). Ilmselt on seda dialoogile rajatud juttu aidanud populariseerida mitmekordne trükisilmumine (vrd ka: Loorits 1939a: 45-46, kolm teisendit). Nähtavasti ühise geneesi võimalust arvesse võttes on Kipparil selle jututüübi alla paigutatud veel seletusmuistend, kus proportsioone piltlikustatakse samuti silmavahe-mõõdete esitamisega ning taas kordub arv seitse.

Kiisa küla väikeses jões olla ühe kitsa koha peal kaks kivi kõrvuti. Vanasti olnud kiiskade silmade vahe seitse penikoormat, aga kui nad ükskord sealt kahe kivi vahelt läbi ujunud, jäänud silmade vahe nõnda kitsaks kui praegu. Sellest saanud ka küla enesele Kiisa küla nime. E 63063/4 (12) < Viljandi - V. Kõrtsmik (1928).

Ainuliselt Eestis esinevaks jututüübiks peetaval Mt 256-l on ühist proportsioonifantaasiale rajatud hiidkiisa-juttudega Soomes (vrd Kuusi 1976: 311-313). Soome hiigelkala-juttudes on kiisk haugi järel sageduselt teine. Hiigelmõõtmeid pakuvad nii runod (lauludes suur härg, suur tamm jts) kui valetamisnaljandid. Mainides, et jututüüp AT 1960 B suurest kalast on tuntud põhiliselt Soomes, möönab M. Kuusi, et kõnesolevad kvaasijutud kiisast on pigem parodeerivad kohamuistendid kui valetamisnaljandid, et varianditi tuleb ette ka tekkeloolist ja et tema tähelepanekute järgi pole suurest kiisast juttu mujal kui soome pärimuses (Kuusi 1976: 313-314)."

Soome rahvapärimuses on kiisk pisike järvekuningas ning seda seostatakse tõsiasjaga, et kiisa suur seljauim sarnaneb kuningakroonile.
Pühajärvelt on kirja pandud ütlemine: Kerran sanoi kiiski lohelle, pois kalan tieltä. (Kord ütles kiisk lõhele, et eest kala teelt.)

Põhja-Karjalas on riimitud: Parempi kiiskikin kuin tyhjä tiiski. (Parem vaid kiisk kui tühi taldrik.) 

Kesk-Soomest pärineb järgmine lugu: Kerran kiiski ja lohi löi vetoa kosken alla, että joka ennen on yläpäässä koskea, on voittaja. Lohi lähti edellä, kiiski tarttui lohen häntään kiinni. Kun lohi pääsi koskenniskaan, pyörähti se katsomaan missä kiiski tulee ja huusi: Minä olen täällä, johon kiiski vastas, mutta minä olen jo täällä, ja niin voitti kiiski vedon. Siitä ilossaan se joi itsensä juovuksiin, oksensi ja rypi siinä limassa. Siitä saakka kiiski on ollut niin limanen. 
(Kord vedasid kiisk ja lõhe kärestiku all kihla, et kes ennem kärestikust üles jõuab, on võitja. Lõhe läks ees, kiisk haaras lõhe sabast kinni. Kui lõhe sai kärestikust üles sai, pööras lõhe ennast vaatama, kuiskohast kiisk tuleb ja hüüdis: "Mina olen siin!", millele kiiski vastas: "Aga mina olen siin", na nii võitis kiisk kihlveo. Sellest rõõmust jõi ta ennast purju, oksendas ja rähkles selles limas. Sellest ajast ongi kiisk olnud nii limane.)

Rahvalikku epiteeti vastasranna kiisk (vastarannan kiiski) kasutatakse inimeste kohta, kes on innukalt vastu teiste inimeste arvamustele ja tegevuskavadele. Helsingis asub ka kalarestoran Vastarannan kiiski.

Allikad:
Mall Hiiemäe. Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis
Kiiski Wikipedias
Vastarannan kiiski ... Yle uutiset



Vaata lisaks:

Kiisk (Gymnocephalus cernua)
Vöödiline kiisk (Gymnocephalus schraetser)
Kiisad (Gymnocephalus)