Otsingu tulemused:

1. Õisu järv
2. Õngekonksu ajaloost
3. Šišiga (näkkolend slaavi ja komi folklooris)
4. Aafrika angersäga (Clarias gariepinus)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abel Ervin
7. Aerjalgsed
8. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
9. Agassiz, Louis
10. ahasvähilised
11. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. ahven pärimuses
14. Aknajärv [Kurtna järvestik]
15. akvatiilne
16. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
17. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
18. albatrossid
19. Albe (keti kultuuriheeros)
20. Aloosad (Alosa)
21. Alpi haug (Esox cisalpinus)
22. Ameerika emakala (Zoarces americanus)
23. Amme jõgi (Aame jõgi, Ame jõgi, Amedi jõgi, Kaiavere jõgi, Kõlajõgi)
24. Anšoovislased (Engraulidae)
25. Andamani meri
26. Angerja teekond (raamat)
27. Angerjas (Anguilla anguilla)
28. Angerjas (pärimus)
29. Angersägalased (Clariidae)
30. Antarktika Godzilla (krüptiid Lõuna-Jäämeres)
31. Aristotelese säga (Silurus aristotelis)
32. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
33. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
34. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
35. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
36. Atlandi tuur Eestis
37. Atlandi tuur liiginimena
38. Aurora (laev)
39. Avarkojalised
40. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
41. Bõdõ-njamõ (vee-ema nganassaani mütoloogias)
42. Bangweulu
43. Basilisk
44. Bates Henry Walter
45. Belaja (Kama)
46. Berg, Lev Semjonovitš
47. bioakustika
48. Bioloogia
49. Bioluminestsents
50. bissa
51. BMRT
52. Bouillabasse (kalahautis)
53. Bõlaabõt (Eveenide kalaroog)
54. Como järv
55. Dookinsiad (Dawkinsia)
56. Draakonikuningas / draakonijumal (Hiina vee- ja ilmajumal)
57. Eesti jõgede loend
58. Eesti järvede loend
59. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
60. Eesti kalapüügiriistad
61. Elektriraid 2 (Tetronarce)
62. Eluvorm (biomorf)
63. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
64. Emakala (Zoarces viviparus)
65. Endla järv
66. Erastvere järv
67. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
68. Esna jõgi
69. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
70. Filee
71. Fileerimine
72. Fotofoor
73. Galakslased (Galaxiidae)
74. Gupi (Poecilia reticulata)
75. Haffi tõbi
76. Hallutsinogeensed kalad
77. Hanija järv
78. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
79. Harilik meriangerjas (Conger conger)
80. Harilik molva (Molva molva)
81. Harilik mullauss (maauss)
82. Harilik saagrai (Pristis pristis)
83. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
84. Harjused (Thymallus)
85. Harkund
86. Haugilised (Esociformes)
87. Heik (Hake) kalanimedes
88. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
89. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
90. Homaarid (Homarus)
91. Hurmi järv (Külajärv)
92. Hülglased (Phocidae)
93. Hyōsube (veeyokai Jaapanis)
94. Ilmjärv ehk Ilmen
95. Imiussid (Trematoda)
96. Immaku järv (Immakjärv)
97. Jõevähk pärimuses
98. Jörmungandr (vananorra mütoloogia)
99. Jukagiiri kalaroad
100. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
101. Jõemõisa-Kaiu järvestik
102. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
103. Jõksi järv
104. Järise järv
105. Järlepa järv (Suur Järlepa järv)
106. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
107. Kaanjärv (Matsimäe Kaanjärv)
108. Kaarnajärv (Kaarna järv)
109. Kadajärv (Lossijärv, Kalajärv, Kattai järv)
110. Kahala järv
111. Kahrila järv
112. Kaiavere järv
113. Kaisma järv (Kaisma Suurjärv)
114. Kaiu järv
115. Kala komi mütoloogias
116. Kalad – veevaimude kari (pärimus, Siniallika, tölpsaba; Loorits)
117. Kalakirjandus
118. Kalaliha õngesöödana
119. Kalamüüdid ja müütilised kalad
120. Kalaparv
121. Kalaparve ründamine
122. Kalavanad vihtlemas ja vestlemas (pärimus; Loorits)
123. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
124. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
125. Kallõtõ järv (Kallete järv)
126. Kalurite loitse ja ütlusi
127. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
128. Karijärv
129. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
130. Karula järv (Uue-Võidu järv)
131. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
132. Karusforell
133. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
134. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
135. Kaugjärv (Kautsjärv)
136. Kavadi (Kavati) järv
137. Kawa tengu (jõetengu Jaapanis)
138. Kevikulised ja nende vastsed
139. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
140. Kiilid ja nende vastsed
141. Kiisk (pärimus)
142. Kikkajärv (Kikajärv, Suurjärv)
143. Kirpvähilised
144. Kiruvere järv
145. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
146. Kiviahven (Serranus cabrilla)
147. kiviahvenlased (Serranidae)
148. Kivijärv (Laiuse Kivijärv, Kibijärv)
149. Kivijärv (Kodijärve Kivijärv, Kodijärv, Mäejärv, Mäekivi järv, Suur Kodijärv)
150. Kodumaa kalad (Spuhl-Rotalia)
151. Koger (Carassius carassius)
152. Koigi järv (Koigi Suurjärv)
153. Kokora Mustjärv (Alatskivi Mustjärv, Savastvere Mustjärv)
154. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
155. Kooru järv (Suur Kaanda järv)
156. Koosa järv
157. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
158. Kulšedra / Kuçedra (deemon Albaania mütoloogias)
159. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
160. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
161. Kuremaa järv (Kurema järv)
162. Kutsiku järv (Tuhalaane paisjärv)
163. Kuukala (Mola mola)
164. Kuulma järv (Kuulme järv, Külmajärv, Koolma järv)
165. Kõpsi tiik (Kaku paistiik)
166. Kõrbjärv (Tilsi Kõrbjärv)
167. Kõrdsijärv (Partsi Kõrdsijärv, Partsi järv, Koolimaja järv, Koolijärv, Partsi Kõrtsijärv)
168. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
169. Küläjärv (Vällämäe Küläjärv, Vällamäe Külajärv, Suur Rauba järv)
170. Küünaltint (Thaleichthys pacificus)
171. Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis)
172. Lahepera järv (Lahe järv)
173. Langustlased (Palinuridae)
174. Lauga järv
175. Lavassaare järv
176. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
177. Leevaku paisjärv
178. Lestalised (Pleuronectiformes)
179. Lestlased (Pleuronectidae)
180. Liblikate röövikud
181. limakala 2
182. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
183. Linnuroni (Ligula intestinalis)
184. Luts (Lota lota)
185. Luts (pärimus)
186. Luts tõva folklooris
187. Luts, Arved
188. Lutslased (Lotidae)
189. Lutsu sünd (neenetsi müüt)
190. Lutsu seisundist Euroopas
191. lutsumänd (lutsu-und, mänd, sorda)
192. Lõhelased (Salmonidae)
193. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
194. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
195. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
196. Müütilised veeolendid
197. Mereema tütar kalurite jutul (pärimus; Loorits)
198. Mereimetajad
199. Merekoletised
200. Mereneitsi ja Neitsiliiv (pärimus; Loorits; Remmel)
201. Mereteema ilukirjanduses
202. Meriahvenad (Sebastes)
203. Merihunt (Anarhichas lupus)
204. Merikotkas (Haliaeëtus albicilla)
205. Merikurat (Lophius piscatorius)
206. Meriluts (Brosme brosme)
207. Merisutt (Petromyzon marinus)
208. Mikilä järv (Mähkli järv, Mikila järv, Mikile järv, Mikili järv, Paabu järv)
209. Molvad (Molva)
210. Morilased (Moridae)
211. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
212. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
213. Mullutu-Suurlaht
214. Murati järv
215. Musthaid (Apristurus)
216. Mustjärv (Hino Mustjärv)
217. Mustjärv (Kantküla Mustjärv, Pühajärv)
218. Mustjärv (Luhasuu Mustjärv, ka Mustijärv, Luhasoo Mustjärv, Kellamäe Mustjärv)
219. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
220. Mustjärv (Tsolgo Mustjärv)
221. Mõisajärv (Partsi Mõisajärv, Partsi järv)
222. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
223. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
224. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
225. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
226. Mäetilga järv (Mäe-Tilga järv, Valgejärv)
227. Männikjärv [Endla järvestik]
228. Narva veehoidla elustikust
229. Neenetsite pühad kalad
230. Neitsijärv
231. Nelma (Stenodus nelma)
232. Neoteenia
233. Neuston
234. Nigula järv (Vanamõisa järv, Nigula Vanajärv, Vanajärve järv, Järve järv, Vanasaare järv)
235. Niituimlutslased (Physidae)
236. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
237. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
238. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
239. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
240. Nüpli järv
241. Ojasilm (Lampetra planeri)
242. Oleski lump (Partsi Külajärv, Partsi paisjärv)
243. Pärimus: Tõrva Vanamõisa järv
244. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
245. Palojärv (Lutsu Palojärv)
246. Palujüri järv (Palojüri järv)
247. Pangodi järv
248. Parika järv
249. Parmud ja nende vastsed
250. Paunküla linajärv (Sipelga linajärv)
251. Paunküla veehoidla
252. Peen kõduuss
253. Peipsi alamvesikond
254. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
255. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
256. Peräjärv (Vällämäe Peräjärv, Väike Rauba järv)
257. Pesujärv (Jõuga Pesujärv, Jõugu järv, 2. Jõuküla järv)
258. Petäjärv (Petajärv, Põlla järv, Pettoja järv, Pidajärv, Pettai järv) [Koorküla järvestik]
259. Pikkjärv (Viitna Pikkjärv, Suur Viitna järv, Suurjärv)
260. Pikkkoon-odanina (Tetrapturus pfluegeri)
261. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
262. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
263. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
264. Pikämäe järv
265. Pilkuse järv
266. Pitkjärv (Koigi Pitkjärv, Koigi Pikkjärv)
267. Poise
268. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
269. Puhatu järv (Puhato järv, Suur Pühatu järv)
270. Pulli järv (Pullijärv)
271. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
272. Punakõht-päikeseahven (Lepomis auritus)
273. Punamäe järv (Punajärv, Punane järv, Seapilli järv)
274. Punane vihmauss (pool-ööuss)
275. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
276. Puukonks lutsupüügiks
277. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
278. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
279. põrutamine
280. Päidre järv (Tagametsa järv)
281. Pärimus: Lutsu järv
282. Pärimus: Lutsuoja
283. Pärsia tuur (Acipenser persicus)
284. Pööratav õngerull
285. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
286. Pülme järv (Põlme järv)
287. Raigastvere järv
288. Railaadsed ehk raid (Batoidea, ka Rajomorphii)
289. Rasvad kalades
290. Riksu laht (Riksu järv)
291. Ritsiklased
292. Rohukonn
293. Roosa mullauss
294. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
295. Ruhijärv (Ruhja järv)
296. Ruhnu
297. Rumba sirge (Vigala jõel)
298. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
299. Räpina järv (Räpina paisjärv)
300. Rääbis (Coregonus albula)
301. Rääkjärv [Kurtna järvestik]
302. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
303. Saadjärv (Saadrejärv)
304. Saarjärv (Partsi Saarjärv)
305. Salesaagrai (Anoxypristis cuspidata)
306. Sarise järv (Saarise järv)
307. Siiad (Coregonus)
308. Siig - huvipüük Eestis
309. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
310. Sinine molva (Molva dypterygia)
311. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
312. siugkonnalised (apoodid)
313. Slaavi draakonid
314. Soitsejärv (Suurjärv)
315. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
316. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
317. Soomuste mahavõtmine
318. Sound Bite
319. Spuhl, Jaan
320. Stelleri merilõvi (Eumetopias jubatus)
321. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
322. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
323. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
324. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
325. Sägad (Silurus)
326. Sägalased (Siluridae)
327. Sägalised (Siluriformes)
328. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
329. Süstikkalad (Cephalochordata)
330. Tölpsaba (pärimus; Loorits)
331. Tölpsaba ja halgjad (pärimus; Loorits)
332. Tamula järv (Tamla järv)
333. Taran (Rutilus heckelii)
334. Tarbja järv (Tarbja paisjärv)
335. Tetrodotoksiin
336. Tihu järv (Tihu Suurjärv, Tihu Esimene järv, Tiho järv, Männamaa järv)
337. Tihu Keskmine järv (Tihu Väikejärv, Tihu Teine järv)
338. Tihu Kolmas järv (Kolmas järv, Väikejärv)
339. Tobiased (Ammodytes)
340. Toores veisemaks
341. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
342. Tragi (kalastusvahend)
343. Tsiguateroos
344. Tsunki (ürgne veevaim Amazonase hõimudel)
345. Tšir (Coregonus nasus)
346. Tugun (Coregonus tugun)
347. Tumehaid (Etmopterus)
348. Tursa nimed
349. Tursalised (Gadiformes)
350. Tursik (Trisopterus luscus)
351. Tursklased (Gadidae)
352. Tuulehaugilised (Beloniformes)
353. Tuulehauglased (Belonidae)
354. Tuulik, Jüri
355. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
356. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
357. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
358. Uhtjärv (Uhtijärv)
359. Uuri järv
360. Vagula järv
361. Vahemere rombkala (Bothus podas)
362. Valgejõe algjas (pärimus; Loorits)
363. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
364. Valgesiig (Stenodus leucichthys)
365. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
366. Valgjärv (Rõuge Valgjärv, Jaanipeebu järv)
367. Vaskna järv
368. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
369. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
370. Vidrike järv (Vidriku järv, Topano järv) [Kooraste järvestik]
371. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
372. Viigerhüljes (Pusa hispida)
373. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
374. Viljandi järv
375. Virtsjärv (Väike Võrtsjärv, Koorküla Virtsjärv)
376. Vodjanoi (slaavi veemees)
377. Võikalalased (Pholidae)
378. Võistre järv (Võistvere järv)
379. Võldas (Cottus gobio)
380. Võrtsjärve alamvesikond
381. Vähilaadsed
382. Vähipidu
383. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
384. Väike tursik (Trisopterus minutus)
385. Väike-Nõuni järv
386. Väikesuulest (Microstomus kitt)
387. vöödiline angersabasäga
388. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
389. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
390. Õngerulli ajalugu
391. Ähijärv (Ahijärv)
392. Äntu ja Nõmme järved

Kiisk (pärimus)

Kiiska puudutavast rahvapärimusest on Mall Hiiemäe kirjutanud järgmist:

"Enamtuntud nimekujud on kiiss, kiis, Kagu-Eestis kusk (kordub sageli laulutüübi «Kalajõgi» setu variantides). 
Kuna kiiss öeldakse üksiti kassi kohta ja kassi nimetamine võis uskumuse kohaselt püügiõnne rikkuda, tuli kiisa nime suhuvõtmisel kasutada eufemismi. Kiisa ega kassi nime es tohi võrkaidas nimeta. Laeva kipper keeldis selle ää. Kassi pidi nimetama küisik ehk pinnuline. Kiisk oo kua pinnuline, tal oo jo kassi nimi. ERA II 130, 419/20 (13) < Muhu khk, Hellamaa v, Kallaste k - R. Viidalepp (1937). Tuli öelda rõkkam võrkus (Muhu), harjamees (Kaarma), va kräukala (Reigi).

Kui püügil tuli esimesena noota kiisk, visatud see vette tagasi, öeldes va kiisa kokk (Muhu). 

Hüüdnimi kiisaräksid väljendab Tarvastu valla põllumeeste hinnangut Võrtsjärve-äärse Suislepa valla kehvemate, kalapüügiga lisaelatist hankivate elanike kohta.

Ahvenlaste sugukonna teiste esindajate - koha ja ahvena - kõrval on pisike ja söögikalana väheväärtuslik kiisk tühine kalake. Seda rõhutab vanasõna Kes kiisa kirja paneb ehk lutsu luusse [loosse] arvab (Palamuse), üldistatuna sobib see ütlus puhkudel, kui millegagi või kellegagi pole vaja arvestada. 

Kodavere kandi ütlust Kiissad ajavad kiimale ei oskagi hästi seletada. See, kes kiisku sööb, jooksvat jaanipäevani. Vast on tegemist huumorimeelse vihjega kiisa kudemisaja kohta: kirjanduse andmetel kestab see aprillikuu keskmest juuni lõpuni, optimaalne kudemisaeg on seejuures mai algusest juuni keskpaigani (Mikelsaar 1984: 321; Pihu 1987: 88).

Karksist kirjapandud teate järgi kudevat kiisad sõnnikuveo ajal. Kiisa väljapüügi endeks on rohkete ämblikuvõrkude esinemine rohukõrtel Kui palju siidi maas, tuleb iasti kiissu välja (Kolga-Jaani).

Tekke- ja seletusmuistendid rõhutavad selle kalaliigi omapära: tegemist on südi, vilka, agressiivse, teravate ogadega, «luid täis» pisiolendiga, kes püüab end sellegipoolest maksma panna.

Vana Jummal oll kala loonu ja segäsi neid viil käega, a kiisk oll timäle käe sisse tsusanu, sellepärast ütel Jummal tälle: «Kes sinno süü, tuu sülgäs.» Selleperast um kiisk luinõ. H II 45, 230 (11) < Räpina khk, Meeksi v, Naha k - M. Jennes (1892).

Hiiumaal öeldakse: Ta on karvane, tömp ja roogu ermus täis (Reigi); Kui sa kiiska akkad sööma, jäta enne naised-lapsed jumalaga - see kangesti roogu täis (Emmaste).

Kontrasti rõhutamiseks pakub rahvapärimus kiisa vastastegelaseks suure ja esindusliku haugi, säga või koguni vaala (ei puudu ka tegelastepaar kiisk - rääbis ja maim - ahven). Ihtüoloogidele on teada, et kiisk ilmutab agressiivsust nii liigikaaslaste kui teiste kalaliikide suhtes, tõrjudes neid toitumiskohtadest eemale; kalapüüdjate praktikast teatakse, et kiisarikastes paikades ei ole teisi kalu peale ahvena (Loomade elu 4, 1979: 325).

Purikal tuli kord see hull mõte - Halliste, Riisa ja Navaste jõest Peipsi poole ära minna. Kiisk tuli tal tee peal vastu ja küsis: «Kus sa lähed, vennikene?» Purikas (havi) avaldas oma mõtet, et ta tahta ära minna. Kiisk laitis seda ettevõtet ära, üteldes: «Ka minul oli kord niisugune mõte, aga vaata, kui pisukeseks ma, õnnetu, olen kulunud. Enne oli ka minu otsaesine seitse vaksa lai, aga kivine põhi on teda väga kitsaks kulutanud.» Havi võttis oma kaasvenna nõu kuulda ja pööris tagasi oma kasumise paika. Sest ajast on nime[ta]tud jõed, iseäranis Halliste, väga kalarikkad. Purikas, angerjas ja vähk on suures hulkas nimetud jões elamas. H II 21, 804 (2) < Tori khk - Chr. Tults (1889).

Pille Kippari koostatud loomajutukataloogis kuulub see jutuvariant jututüübi Mto 256 alla, tekkimiskohaks on arvatud Võrtsjärve piirkonda (Kippar 1986: 166). Ilmselt on seda dialoogile rajatud juttu aidanud populariseerida mitmekordne trükisilmumine (vrd ka: Loorits 1939a: 45-46, kolm teisendit). Nähtavasti ühise geneesi võimalust arvesse võttes on Kipparil selle jututüübi alla paigutatud veel seletusmuistend, kus proportsioone piltlikustatakse samuti silmavahe-mõõdete esitamisega ning taas kordub arv seitse.

Kiisa küla väikeses jões olla ühe kitsa koha peal kaks kivi kõrvuti. Vanasti olnud kiiskade silmade vahe seitse penikoormat, aga kui nad ükskord sealt kahe kivi vahelt läbi ujunud, jäänud silmade vahe nõnda kitsaks kui praegu. Sellest saanud ka küla enesele Kiisa küla nime. E 63063/4 (12) < Viljandi - V. Kõrtsmik (1928).

Ainuliselt Eestis esinevaks jututüübiks peetaval Mt 256-l on ühist proportsioonifantaasiale rajatud hiidkiisa-juttudega Soomes (vrd Kuusi 1976: 311-313). Soome hiigelkala-juttudes on kiisk haugi järel sageduselt teine. Hiigelmõõtmeid pakuvad nii runod (lauludes suur härg, suur tamm jts) kui valetamisnaljandid. Mainides, et jututüüp AT 1960 B suurest kalast on tuntud põhiliselt Soomes, möönab M. Kuusi, et kõnesolevad kvaasijutud kiisast on pigem parodeerivad kohamuistendid kui valetamisnaljandid, et varianditi tuleb ette ka tekkeloolist ja et tema tähelepanekute järgi pole suurest kiisast juttu mujal kui soome pärimuses (Kuusi 1976: 313-314)."

Soome rahvapärimuses on kiisk pisike järvekuningas ning seda seostatakse tõsiasjaga, et kiisa suur seljauim sarnaneb kuningakroonile.
Pühajärvelt on kirja pandud ütlemine: Kerran sanoi kiiski lohelle, pois kalan tieltä. (Kord ütles kiisk lõhele, et eest kala teelt.)

Põhja-Karjalas on riimitud: Parempi kiiskikin kuin tyhjä tiiski. (Parem vaid kiisk kui tühi taldrik.) 

Kesk-Soomest pärineb järgmine lugu: Kerran kiiski ja lohi löi vetoa kosken alla, että joka ennen on yläpäässä koskea, on voittaja. Lohi lähti edellä, kiiski tarttui lohen häntään kiinni. Kun lohi pääsi koskenniskaan, pyörähti se katsomaan missä kiiski tulee ja huusi: Minä olen täällä, johon kiiski vastas, mutta minä olen jo täällä, ja niin voitti kiiski vedon. Siitä ilossaan se joi itsensä juovuksiin, oksensi ja rypi siinä limassa. Siitä saakka kiiski on ollut niin limanen. 
(Kord vedasid kiisk ja lõhe kärestiku all kihla, et kes ennem kärestikust üles jõuab, on võitja. Lõhe läks ees, kiisk haaras lõhe sabast kinni. Kui lõhe sai kärestikust üles sai, pööras lõhe ennast vaatama, kuiskohast kiisk tuleb ja hüüdis: "Mina olen siin!", millele kiiski vastas: "Aga mina olen siin", na nii võitis kiisk kihlveo. Sellest rõõmust jõi ta ennast purju, oksendas ja rähkles selles limas. Sellest ajast ongi kiisk olnud nii limane.)

Rahvalikku epiteeti vastasranna kiisk (vastarannan kiiski) kasutatakse inimeste kohta, kes on innukalt vastu teiste inimeste arvamustele ja tegevuskavadele. Helsingis asub ka kalarestoran Vastarannan kiiski.

Allikad:
Mall Hiiemäe. Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis
Kiiski Wikipedias
Vastarannan kiiski ... Yle uutiset



Vaata lisaks:

Kiisk (Gymnocephalus cernua)
Vöödiline kiisk (Gymnocephalus schraetser)
Kiisad (Gymnocephalus)