Otsingu tulemused:
1. Ülemiste järv
2. Abel Ervin
3. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
4. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
5. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
6. Ahven (Perca fluviatilis)
7. ahvenlased (Percidae)
8. Aknajärv [Kurtna järvestik]
9. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
10. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
11. Anne kanal
12. Araali meri
13. Belaja (Kama)
14. Doonau kiisk (Gymnocephalus baloni)
15. Eesti järvede loend
16. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
17. Elistvere järv (Kuru järv)
18. Endla järv
19. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
20. Friikala
21. Hanija järv
22. Harilik haug, haug (Esox lucius)
23. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
24. Hindaste järv (Hinduste järv, Indaste järv)
25. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
26. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
27. Immaku järv (Immakjärv)
28. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
29. Janokjärv (Jänukjärv, Janutjärv, Jaanekjärv)
30. Juusa järv (Kuningajärv)
31. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
32. Jõemõisa-Kaiu järvestik
33. Jõksi järv
34. Kaarnajärv (Kaarna järv)
35. Kadajärv (Lossijärv, Kalajärv, Kattai järv)
36. Kahrila järv
37. Kaiavere järv
38. Kaiu järv
39. Kalaliha õngesöödana
40. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
41. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
42. Kallõtõ järv (Kallete järv)
43. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
44. Karijärv
45. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
46. Karsna järv
47. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
48. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
49. Kavadi (Kavati) järv
50. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
51. Kiidjärv
52. Kiisad (Gymnocephalus)
53. Kiisjärv (Kiiskjärv, Emajärv) [Koorküla järvestik]
54. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
55. Kiisk (pärimus)
56. Kikkajärv (Kikajärv, Suurjärv)
57. Kirikumäe järv (Misso Kergomäe järv, Kerkomä järv)
58. Kiruvere järv
59. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
60. Kivijärv (Kodijärve Kivijärv, Kodijärv, Mäejärv, Mäekivi järv, Suur Kodijärv)
61. Klooga järv
62. Koha (Sander lucioperca)
63. Kokora Mustjärv (Alatskivi Mustjärv, Savastvere Mustjärv)
64. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
65. Koorküla järvestik
66. Koosa järv
67. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
68. Krevett õngesöödana
69. Kubija järv (Kubja järv)
70. Kuningvere järv
71. Kuremaa järv (Kurema järv)
72. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
73. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
74. Kuuni järv (Pärsti järv, Pärsti Valuoja Suurjärv)
75. Kärnjärv (Pindi Kärnjärv, Võru Kärnjärv)
76. Käsmu järv
77. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
78. Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis)
79. Lasva järv
80. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
81. Leevati järv (Leevatjärv, Leeväti järv, Nohipalu järv, Nohipalo järv, Metsavahi järv, Luratjärv)
82. Liinu järv (Liinujärv, Liinajärv) [Kooraste järvestik]
83. Liivajärv (Paganamaa Liivajärv)
84. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
85. Lohja järv
86. Luts (Lota lota)
87. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
88. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
89. Maardu järv (Liivakandi järv)
90. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
91. Meelva järv (Mulva järv, Miilva järv)
92. Mudajärv (Paganamaa Mudajärv)
93. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
94. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
95. Mullutu-Suurlaht
96. Murati järv
97. Mutt
98. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
99. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
100. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
101. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
102. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
103. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
104. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
105. Narva veehoidla
106. Narva veehoidla elustikust
107. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
108. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
109. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
110. Nüpli järv
111. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
112. Pärimus: Õisu järv
113. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
114. Paidra järv
115. Palujüri järv (Palojüri järv)
116. Pangodi järv
117. Parika järv
118. Paunküla veehoidla
119. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
120. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
121. Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)
122. Pikkjärv (Kooraste Pikkjärv)
123. Pikkjärv (Tilsi Pikkjärv)
124. Pikkjärv (Tsolgo Pikkjärv)
125. Pilkuse järv
126. Pille järv
127. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
128. Puhatu järv (Puhato järv, Suur Pühatu järv)
129. Pulli järv (Pullijärv)
130. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
131. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
132. Raigastvere järv
133. Riksu laht (Riksu järv)
134. Ruhijärv (Ruhja järv)
135. Räpina järv (Räpina paisjärv)
136. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
137. Saadjärv (Saadrejärv)
138. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
139. Saarjärv (Misso Saarjärv)
140. Saesaare paisjärv
141. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
142. Soitsejärv (Suurjärv)
143. Soomkala
144. Sterletist kulinaarselt
145. Suur Karujärv (Nõo Karujärv)
146. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
147. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
148. Suursaar
149. Säga e harilik e euroopa säga (Silurus glanis)
150. Tammemäe järv (Tammemäe karjäär, Lõuna karjäär, Saku karjäär)
151. Tamula järv (Tamla järv)
152. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
153. tuulekala (pärimus)
154. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
155. Tõhela järv
156. Tänavjärv (Tänna järv, Tennajärv, Tänavajärv)
157. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
158. Uhtjärv (Uhtijärv)
159. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
160. Vagula järv
161. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
162. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
163. Vaskna järv
164. Veisjärv (Veisejärv)
165. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
166. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
167. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
168. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
169. Viljandi järv
170. Vissi järv (Viritjärv)
171. Võrtsjärve alamvesikond
172. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
173. Väike Karujärv (Nõo Väike Karujärv)
174. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
175. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
176. Väinjärv (Veinjärv)
177. Vöödiline kiisk (Gymnocephalus schraetser)
178. Ähijärv (Ahijärv)
2. Abel Ervin
3. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
4. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
5. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
6. Ahven (Perca fluviatilis)
7. ahvenlased (Percidae)
8. Aknajärv [Kurtna järvestik]
9. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
10. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
11. Anne kanal
12. Araali meri
13. Belaja (Kama)
14. Doonau kiisk (Gymnocephalus baloni)
15. Eesti järvede loend
16. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
17. Elistvere järv (Kuru järv)
18. Endla järv
19. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
20. Friikala
21. Hanija järv
22. Harilik haug, haug (Esox lucius)
23. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
24. Hindaste järv (Hinduste järv, Indaste järv)
25. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
26. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
27. Immaku järv (Immakjärv)
28. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
29. Janokjärv (Jänukjärv, Janutjärv, Jaanekjärv)
30. Juusa järv (Kuningajärv)
31. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
32. Jõemõisa-Kaiu järvestik
33. Jõksi järv
34. Kaarnajärv (Kaarna järv)
35. Kadajärv (Lossijärv, Kalajärv, Kattai järv)
36. Kahrila järv
37. Kaiavere järv
38. Kaiu järv
39. Kalaliha õngesöödana
40. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
41. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
42. Kallõtõ järv (Kallete järv)
43. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
44. Karijärv
45. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
46. Karsna järv
47. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
48. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
49. Kavadi (Kavati) järv
50. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
51. Kiidjärv
52. Kiisad (Gymnocephalus)
53. Kiisjärv (Kiiskjärv, Emajärv) [Koorküla järvestik]
54. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
55. Kiisk (pärimus)
56. Kikkajärv (Kikajärv, Suurjärv)
57. Kirikumäe järv (Misso Kergomäe järv, Kerkomä järv)
58. Kiruvere järv
59. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
60. Kivijärv (Kodijärve Kivijärv, Kodijärv, Mäejärv, Mäekivi järv, Suur Kodijärv)
61. Klooga järv
62. Koha (Sander lucioperca)
63. Kokora Mustjärv (Alatskivi Mustjärv, Savastvere Mustjärv)
64. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
65. Koorküla järvestik
66. Koosa järv
67. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
68. Krevett õngesöödana
69. Kubija järv (Kubja järv)
70. Kuningvere järv
71. Kuremaa järv (Kurema järv)
72. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
73. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
74. Kuuni järv (Pärsti järv, Pärsti Valuoja Suurjärv)
75. Kärnjärv (Pindi Kärnjärv, Võru Kärnjärv)
76. Käsmu järv
77. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
78. Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis)
79. Lasva järv
80. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
81. Leevati järv (Leevatjärv, Leeväti järv, Nohipalu järv, Nohipalo järv, Metsavahi järv, Luratjärv)
82. Liinu järv (Liinujärv, Liinajärv) [Kooraste järvestik]
83. Liivajärv (Paganamaa Liivajärv)
84. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
85. Lohja järv
86. Luts (Lota lota)
87. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
88. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
89. Maardu järv (Liivakandi järv)
90. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
91. Meelva järv (Mulva järv, Miilva järv)
92. Mudajärv (Paganamaa Mudajärv)
93. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
94. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
95. Mullutu-Suurlaht
96. Murati järv
97. Mutt
98. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
99. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
100. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
101. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
102. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
103. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
104. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
105. Narva veehoidla
106. Narva veehoidla elustikust
107. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
108. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
109. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
110. Nüpli järv
111. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
112. Pärimus: Õisu järv
113. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
114. Paidra järv
115. Palujüri järv (Palojüri järv)
116. Pangodi järv
117. Parika järv
118. Paunküla veehoidla
119. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
120. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
121. Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)
122. Pikkjärv (Kooraste Pikkjärv)
123. Pikkjärv (Tilsi Pikkjärv)
124. Pikkjärv (Tsolgo Pikkjärv)
125. Pilkuse järv
126. Pille järv
127. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
128. Puhatu järv (Puhato järv, Suur Pühatu järv)
129. Pulli järv (Pullijärv)
130. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
131. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
132. Raigastvere järv
133. Riksu laht (Riksu järv)
134. Ruhijärv (Ruhja järv)
135. Räpina järv (Räpina paisjärv)
136. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
137. Saadjärv (Saadrejärv)
138. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
139. Saarjärv (Misso Saarjärv)
140. Saesaare paisjärv
141. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
142. Soitsejärv (Suurjärv)
143. Soomkala
144. Sterletist kulinaarselt
145. Suur Karujärv (Nõo Karujärv)
146. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
147. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
148. Suursaar
149. Säga e harilik e euroopa säga (Silurus glanis)
150. Tammemäe järv (Tammemäe karjäär, Lõuna karjäär, Saku karjäär)
151. Tamula järv (Tamla järv)
152. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
153. tuulekala (pärimus)
154. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
155. Tõhela järv
156. Tänavjärv (Tänna järv, Tennajärv, Tänavajärv)
157. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
158. Uhtjärv (Uhtijärv)
159. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
160. Vagula järv
161. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
162. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
163. Vaskna järv
164. Veisjärv (Veisejärv)
165. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
166. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
167. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
168. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
169. Viljandi järv
170. Vissi järv (Viritjärv)
171. Võrtsjärve alamvesikond
172. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
173. Väike Karujärv (Nõo Väike Karujärv)
174. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
175. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
176. Väinjärv (Veinjärv)
177. Vöödiline kiisk (Gymnocephalus schraetser)
178. Ähijärv (Ahijärv)
Kiisk (Gymnocephalus cernua)
Kiisk, ehk harilik kiisk (Gymnocephalus cernua) on kalaliik kiiskade (Gymnocephalus) perekonnast ahvenlaste (Percidae) seltsist.
Kalastuskirjanduses ja ka andmebaasides kohtame veel kiisa varasemaid teadusnimesid (sünonüüme) Perca cernua, Acerina cernua, Gymnocephalus cernuus jt.
Inglise k – ruffe, pope; saksa k - der Kaulbarsch, gries, hork, kutt, posch, schroll jm; prantsuse k – grémille, frash, grimau, roi; itaalia k – acerina; hispaania k – acerina; leedu k – pūg¾lys; läti k – ķīsis; poola k – jazgarz; hollandi k – pos; rootsi k – gärs; soome k – kiiski; norra k – hork; taani k – hork; vene k – обыкновенный ерш
Eesti keeles ka harjakala, jõekusk, kiiss, kusekala, nakk, okaskala, rõkkam jm
Loendatavad põhitunnused
Seljauimed kokkukasvanud, ogakiiri XII-XVI, pehmeid kiiri 10-14; rinnauimedes pehmeid kiiri 12-14; kõhuuimedes ogakiiri I, pehmeid kiiri 5; pärakuuimes ogakiiri II, pehmeid 5-8; lõpusepiisid 8-13, soomuseid 34 6-7/10-12 40.
Kirjeldus
Keha jässakavõitu, külgedelt kergelt lamenenud. Pea lühike, ninamik tömp. Lõpusekaas lõpeb tugeva ogaga, eeskaane serval 5-12 teravat oga. Silmad suhteliselt suured. Üks ühine kaheosaline seljauim. Selg ja külgede ülapool rohekaspruun kuni hallikasroheline, rohkete tumedate täppidega. Küljed altpoolt kollakad, kõht valkjas. Rind mõneti punakas. Keha kaetud rohke limaga. Selja- ja sabauim täpilised, rinnauimed ja pärakuuim valkjad, kõhuuimed kollakad. Värvus sõltub elukohast: liivase põhjaga vetes heledam kui mudase põhjaga paikades.
Levik
Euroopa kesk- ja põhjaosa, Siber ida poole kuni Kolõma jõeni.
Viidud kogemata (koos teiste kaladega) USA-sse Minnesota osariiki, kus paljuneb edukalt.
Eestis poolteisesajas järves, mõnekümnes jões ja rannikumeres.
Eluviis
Põhja hoiduv üsna paikse eluviisiga väike parvekala. Talvel sügavamates kohtades. Pea kõikjal, kus elab, on suure arvukusega. Agressiivse käitumisega.
Sigimine
Eestis saavad emased suguküpseks enamasti 2-3-aastaselt (L 7-9 cm), isased keskelt läbi aasta nooremalt (5,5-7 cm). Kudemine algab tavaliselt aprilli teisel poolel (vee tº 6-8 ºC), kestab paar kuud. Koeb reeglina 0,5-3 m sügavuses liiva-kruusa-kividega kaetud põhjale või taimedele. Küpsed kollakad 0,7-0,9 mm-se läbimõõduga marjaterad väljutatakse harilikult kolme portsjonina (neist esimene on kõige suurem). Marja väikese kala kohta tohutult palju: absoluutne viljakus reeglina 6000-70 000 marjatera, suhteline viljakus 800-1200 marjatera. Haudeaeg tavaliselt 10-20 ööpäeva. Tibatillukesed vastsed (L 3,5-4,5 mm) algul üsna abitud, peavad põhjas lebades kosuma 3-4 ööpäeva, siis hakkavad tegema ujumisharjutusi.
Toitumine
Vastsed ja algul ka maimud söövad zooplanktonit, sügise poole algab üleminek zoobentosele. Teisest eluaastast alates põhitoiduks põhjaloomastik, eelkõige surusääsklaste vastsed. Suur marjaõgard: kevadel hävitab tindi, meritindi ja räime marja, hilissügisel rääbise ja siia oma. Suuremad kiisad ei heida armu ka väikestele kaladele (suurjärvedes põhiliselt tindile, riimvees mudilatele ja ogalikule). Toitub aasta ringi, kuid talvel üsna loiult.
Kalanduslikult kahjulik: tavaliselt suure arvukuse tõttu teistele parematele kaladele tülikas toidukonkurent ja ohtlik marjasöödik.
Kasv ja vanus
Kasvutempo väga madal: aastaste pikkus (L) harilikult 4,5-5,5 cm ja kaal 0,8-1,5 g, kolmeaastased 9,5-10,5 cm ja 8-12 g, viieaastased 13-14 cm ja 22-30 g, seitsmeaastased 16-18 cm ja 50-70 g, kümneaastased 21-23 cm ja 115-150 g. Emased ületavad isaseid kasvutempo ja eluea poolest. Matsalu ja Pärnu lahtedes kasvab märksa kiiremini kui järvedes.
Rekordsuurus Eestis: 195 g (Pärnu laht Uulu lähedal, veebruar 1999, püüdis Peeter Raja talitirguga).
Maailmarekordid: 305 g (Soome, 1986), 18 aastat (Karjala).
Tüsedusindeks FTI (L suhtes) väiksemail (L < 10 cm) 0,90-1,00, suuremail 1,05-1,20.
Pikkuste suhe L : l väiksemail 1,20-1,24, suuremail 1,16-1,19.
Tähtsus
Töönduslikult kohati (näiteks Peipsis) üsna oluline. Saak arvatakse põhiliselt loomasöödaks mineva väheväärtusliku peenkala hulka.
Harrastuskalastajaile (eriti algajaile) populaarne püügiobjekt. Võtab innukalt käsiõnge, põhjaõnge ja tirku.
Kiisa liha on ahvena ja koha omast rasvasem (2-6%), kõrgema kalorsusega (90-120), väga maitsev. Kiisauhhaa on Peipsi ääres ja mujalgi üpris kõrgelt hinnatud. Ent kiisa kulinaarset mainet vähendab tugevasti tema väiksus, luisus, halb töödeldavus.
Allikad:
Gymnocephalus cernua FishBase's (veebruar 2014)
E. Pihu, A. Turovski. Eesti Mageveekalad. Tallinn, 2001
Loomade elu, 4. kd, Tallinn 1979
Vaata lisaks:
Doonau kiisk (Gymnocephalus baloni)Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
Kiisk (pärimus)
Vöödiline kiisk (Gymnocephalus schraetser)
Kiisad (Gymnocephalus)