Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Kaspia tülka (Clupeonella caspia)

Kaspia tülka (Clupeonella caspia), kalaliik heeringaliste (Clupeiformes) seltsi heeringlaste (Clupeidae) sugukonna perekonnast tülkad (Clupeonella). Inglise caspian tyulka; vene каспийская килька, каспийская тюлька; pärsia kilka-e-maamooli.

Varasemalt käsitletud musta ja aasovi mere tülka alamliigina Clupeonella delicatula caspia või ka Clupeonella cultiventris caspia.

"Kaspia tülka (Clupeonella delicatula caspia) on musta ja aasovi mere tülka alamliik, erinedes viimasest oma suuruse (kuni 14-15 cm pikk), pikema eluea (kuni 6 aastat) ja mõnevõrra madalama rasvasuse poolest (kuni 12%). Selgroolülisid 41-45. kaspia tülka talvitub tavaliselt Kesk- ja Lõuna-Kaspias, märtsis liigub põhja poole. põhja-Kaspias tuleb tülka ranna lähedale, kui vee temperatuur on 6-14 oC, tungides osaliselt Volga ja Uurali jõe deltasse. Tülka kudemise haripunkt on Põhja-Kaspias aprillis-mais 12-21 oC juures. Ranna juurde tulev tülka moodustab tohutuid parvi, mis tervenisti täidavad kogu rannaäärse madala. Ilmudes ootamatult rannavette, lahkub tülka seejärel kiiresti avamerre, kus ta hoidub enamasti 6-30 m sügavusse, vahel laskub aga ka kuni 100 m sügavusse. Toitub peamiselt aerjalalistest vähkidest Calanipeda ja Heterocope.

Volga deltas ja Tšarhali järves (Uurali jõgikond) moodustab kaspia tülka väikese (kuni 11 cm) mageveelise vormi." (Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979)

Mere-, riim- ja mageveeline. Pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 14,9 sm (TL), eluiga kuni 6 a. Pole ohustatud.

 

Allikad:
Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Clupeonella caspia FishBase's 

                                                                                                                                                                            Viimati: juuni, 2020

 

Vaata lisaks:

Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
Teravkõht-tülka (Clupeonella cultriventris)
Tülkad (Clupeonella)