Otsingu tulemused:

1. Akvakultuur
2. Alaska malma (Salvelinus anaktuvukensis)
3. Alsatia paalia (Salvelinus alpinus × Salvelinus fontinalis)
4. Ameerika paalia ehk oja-mägihõrnas (Salvelinus fontinalis)
5. Ammersee paalia (Salvelinus evasus)
6. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
7. Beauforti meri
8. Boganida paalia (Salvelinus boganidae)
9. Cole'i paalia (Salvelinus colii)
10. Coomasaharni paalia (Salvelinus fimbriatus)
11. Drjagini paalia (Salvelinus drjagini)
12. Elgõgõtgõn (järv Tšukotkal)
13. Endeem
14. Euroopa paalia (Salvelinus lepechini)
15. Fääri paalia (Salvelinus faroensis)
16. Harjuspaalia (Salvethymus svetovidovi)
17. Haweswateri paalia (Salvelinus lonsdalii)
18. Häddi (Salvelinus killinensis)
19. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
20. Jakuudi paalia (Salvelinus jacuticus)
21. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
22. Kalakasvatus: perspektiivsed liigid
23. Kalandus
24. Karusaare paalia (Salvelinus salvelinoinsularis)
25. Kaugida paalia, kundža (Salvelinus leucomaenis)
26. Kii paalia (Salvelinus japonicus)
27. Kivipaalia (Salvelinus kuznetzovi)
28. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
29. Krogiuse paalia (Salvelinus krogiusae)
30. Kronoki paalia (Salvelinus kronocius)
31. Kuldne paalia (Salvelinus noori, ka Salvelinus youngeri)
32. Kõmri paalia (Salvelinus perisii)
33. Levanidovi paalia (Salvelinus levanidovi)
34. Lõhelased (Salmonidae)
35. Lõunamalma (Salvelinus curilus)
36. Mallochi paalia (Salvelinus mallochi)
37. Malma (Salvelinus malma)
38. Melvini paalia (Salvelinus grayi)
39. Murta (Salvelinus murta)
40. Mägipaalia (Salvelinus umbla)
41. Neiva (Salvelinus neiva)
42. Nelma (Stenodus nelma)
43. Onekotani paalia (Salvelinus gritzenkoi)
44. Orkney paalia (Salvelinus inframundus)
45. Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)
46. Pisisuu-paalia (Salvelinus elgyticus)
47. Põlula Kalakasvatuskeskus
48. Rakfisk ehk norra hapukala
49. Redupaalia (Salvelinus thingvallensis)
50. Sahhalini paalia (Salvelinus vasiljevae)
51. Schmidti paalia (Salvelinus schmidti)
52. Shetlandi paalia (Salvelinus gracillimus)
53. Splake (Salvelinus namaycush x Salvelinus fontinalis)
54. Struani paalia (Salvelinus struanensis)
55. Suursuu-paalia (Salvelinus maxillaris)
56. Taimenid (Hucho)
57. Taimõri paalia (Salvelinus taimyricus)
58. Taranetzi paalia (Salvelinus taranetzi)
59. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
60. Tšerski paalia (Salvelinus czerskii)
61. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
62. Tömp paalia (Salvelinus obtusus)
63. Valge paalia (Salvelinus albus)
64. Willughbi paalia (Salvelinus willoughbii)

Rakfisk ehk norra hapukala

Rakfisk on Norras levinud termin, mis tähendab nii hapendatud kala kui ka kalade hapendamist. 

Selle valmistusviisi puhul võidakse kasutada erinevaid kalaliike; levinuimaks neist on  tänapäeval vikerforell, varasemalt forell, siig ja mägihõrnas (arktika paalia), kuid hapendatakse ka teisi kalu, nt harjust, ahvenat ja heeringat. Kalaliigi järgi nimetatakse ka hapukala kitsamalt ka hapuforelliks (rakørret, forellist või paaliast), hapusiiaks (raksik) või hapuahvenaks (rakabbor).



Nimetusest
Fisk on norra keeles kala, rak aga pärineb muinasnorra sõnast rakr, mille tähenduseks on 'niiske' või 'läbimärg' ja täpsem tõlge eesti keelde oleks nt märgkala või ligakala - hapukalaks on rakfisk siinkohal tõlgitud seetõttu, et sisuliselt on tegemist just kala hapendamisega, samuti analoogia põhjal rakfiskile lähedase rootsi surströmming'iga, mida oleme eesti keeles hakanud nimetama hapusilguks või hapuräimeks.

Ajaloost
Tõenäoliselt on tegemist väga vana roaga, millel on samasugune muinasskandinaavia algupära nagu hapusilgul. Vanim rakfiski nimetamine kirjasõnas pärineb aastast 1348. 

Valmistamine
Algupärane valmistusviis on tõenäoliselt olnud samasugune nagu rootslaste hapusilgu puhul.
Tänapäeval valmistatakse  rakfisk enamasti enam kui 750 g kaaluvatest vikerforellidest. Kaladel eemaldatakse lõpused ja siskond ning loputatakse nad hoolikalt puhtaks verest. Seejärel pannakse kalad pooleks tunniks veiniäädikalahusesse, seejärel nõrutatakse. Nüüd laotakse kalad kihiti hapendusnõusse, kõhud ülespoole ja kõhuõõnetesse puistatakse soola arvestusega 60 g soola 1 kg kala kohta. Iga kalakihi peale puistatakse ka näputäis suhkrut, mis kiirendab kalade hapnemist. 
Nüüd kaetakse kalad kaanega ja kaanele asetatakse raskus, et kalad oleksid surutise all. Hapendusanum pannakse jahedasse paika, kus oleks ühtlaselt 4-8 soojakraadi. Mõne päeva pärast kontrollitakse, kas kalasid katab soolvesi. Kui osa kaladest pole koevedelikest tekkinud vedelikuga kaetud, lisatakse soolalahust (40 g soola 1 liitri vee kohta).
Kalade hapnemine kestab 2-3 kuud. Kui kala on piisavalt hapnenud, võib neile valada uue 4% soolvee, mis aeglustab edasist küpsemist või paigutada hapendusnõu paika, kus temperatuur on alla 0 oC. Soolvees olevad kalad ei külmu mõne miinuskraadi puhul veel läbi.
Kõigis tänapäevastes valmistusõpetustes rõhutatakse, et botulismibakterite vältimise ei või kalad kokku puutuda maapinnaga.

Söömine
Kuigi hapukala ei kuulu norralaste igapäevaste roogade hulka, valmistatakse ja turustatakse Norras umbes 400 tonni rakfisk'i aastas.
Hapukala süüakse enamasti fileeviiludena koos leiva ja kartuliga, juurde võidakse võtta sibulat, hapukoort, sinepikastet vms.
Imuunsuspuudulikkusega või rasedatele inimestele hapukala söömist ei soovitata.

Norras peetakse igal aastal rakfiskfestivali, mida külastab tuhandeid inimesi.

Allikad:
Rakfisk Wikipedias
Rakfiskfestival

Vaata lisaks:

Agaran ehk eveeni hapukala
Funazushi ehk jaapani hapukoger
Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
Kiviak ehk hapualk
Hákarl ehk hapuhai




Hotmedia.ee