Otsingu tulemused:

1. Ahvatis
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalaliha koostis
30. Kalandus
31. Kalapaat
32. Kalarand (Tallinn)
33. Kalavõrk
34. Kallaspapp
35. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
36. Kastmõrd
37. Kastmõrrapüük
38. kiduma
39. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
40. Kilu nimelugu
41. Kiluvõrk
42. Koha (Sander lucioperca)
43. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
44. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
45. Laagus, Mart (Martin)
46. Landilugu: Toby
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
50. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
51. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
52. Läänemeri
53. Mahu silgulaat
54. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
55. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
56. Meritint (Osmerus eperlanus)
57. Mustjõe alamvesikond
58. Mõrrapüük
59. Noodapüük
60. Noot
61. Paaristraalimine
62. Paatkond
63. pahl (kala pahl)
64. Pakrirootslaste elust
65. Pelaagiline traalnoot
66. Pinevõrk
67. Pull
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
70. Raid, Tiit
71. Rakfisk ehk norra hapukala
72. Randal (Phoca vitulina)
73. Rannak Linda
74. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
75. Riimvee-elustik
76. Ruhnu
77. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
78. Räime puhastamine
79. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
80. Räimevõrk
81. Räimeõng
82. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
83. Rändpüük
84. Salaga
85. Silk
86. Sillivõrk
87. Soolasilk
88. Soomkala
89. Soomuste mahavõtmine
90. Sõbralaat
91. Tallinna kilud
92. Toby
93. Triivpüük
94. Trolling Spoon (Nils Master)
95. Tursapüük
96. Tursk eestlaste suus
97. Tuulehaug (Belone belone)
98. tuulekala (pärimus)
99. Tuulik, Jüri
100. Töönduskalad
101. Ujuk
102. Varikalad
103. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
104. Vinnutatud räimed
105. Võrguhark
106. Võrgukivid
107. Võrguparandus
108. Võrgupüük
109. Võrklaev
110. Võrtsjärve alamvesikond
111. Vähimõrd
112. väike tobias (nigli, väiketobias)
113. Õngpüünised

Räimeroad: hapusilk ehk surströmming

Hapusilk ehk surströmming on hapendatud räim, mida valmistatakse eelkõige Rootsi kõrgrannikul (rannik Botnia lahe lõunapoolses osas). Puhastatud kalad soolatakse, pannakse avatud anumasse ning lastakse räimel hapneda tänu nende endi ensüümidele, mis koos bakteritega moodustavad kala sahhariididest tugevalõhnalise happe, nagu äädikhape, võihape või propaanhape. Moodustuvad ka väävliühendid. Seejärel pannakse räimed konservipurkidesse edasi hapnema.



Ajaloost
Toidu hapendamine on säilitamismeetod, mis avastati tõenäoliselt tuhandendatel aastatel. Tavaliseks sai selline säilitusmeetod Rootsis 16. sajandil, kui Rootsi oli sõjas Lüübekiga, mille tõttu oli raskendatud soola kohaletoomine mereteid pidi. Soola kokkuhoidmiseks olla keegi räimi soolates kasutanud tavapärasest vähem soola, mistõttu silgutünnis tekkis käärimine. Tavapäraselt oleks niisugused silgud minema visatud, kuid toidunappusel üritati neid siiski süüa ning avastati, et kalad pole roiskunud, vaid hapendunud. 
Teine legend pajatab, et rootsi laeval olnud kalad, mis olla soolatud vaid poole tarviliku soolakogusega ning need hakkasid halvaks minema, kuid müüdi ikkagi saartel maha soomlastest saareelanikele. Kui laev tuli aasta pärast taas saartele, olla soomlased tahtnud osta veel niisugust kala. Seepeale olla rootslased hapnenud räime ka ise maitsenud ja see meeldinud neile sedavõrd, et nad hakkasid hapusilku kogu Rootsimaal kiitma.  
 
Surströmming sai koos hernesupiga tavapäraseks toiduks Rootsi sõjaväes. 

Traditsiooniliselt ei pakutud surströmmingit müügiks enne esitlust, mis toimus igal aastal augusti kolmandal neljapäeval. Kuni aastani 1998 oli "surströmmingiesitlus" riiklikult reguleeritud, et tarbijad võiksid olla kindlad, et müügiks pakutav kaup on tõepoolest valmis ning piisavalt kaua hapnenud. Tänapäeval hoiavad seda traditsiooni alal tootjad ise.



Söömisest
Surströmming on väga tugeva lõhnaga ning on oma maitselt soolane. Tavaline on seda süüa võileiva või rullina, kus kahe viilu krõbeda lameleiva vahele pannakse hakitud (eelnevalt koorega keedetud) kartuleid ja hapusilku ning süüakse võileivana. Hilisemalt on tavaks saanud, enamasti Rootsi lõunapoolsetel aladel, lisada ka toorest või praetud sibulat, sinepit, hapukoort, vahel tomatit ja tilli.

Hapusilgul on tugev, eemaletõukav lõhn ning reeglina avatakse purk õues. Esmakordsel maitsmisel on mulje tavaliselt ebameeldiv: 3-4 maitsmise järel aga hakkavat hapusilk sööjale maitsema sedavõrd, et ta soovib seda maitset alatasa uuesti kogeda.

Kuigi surströmmingil on tänapäeval kõrgem dioksiini- ja PCB-sisaldus kui on Euroopa Liidus lubatud piirmäär, on Rootsile tehtud nende reeglite suhtes erand.

Allikad:
Hapansilakka Wikipedias


Vaata lisaks:

Agaran ehk eveeni hapukala
Funazushi ehk jaapani hapukoger
Rakfisk ehk norra hapukala
Kiviak ehk hapualk
Hákarl ehk hapuhai