Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Kilud (Sprattus)

Kilud (Sprattus), kiiruimsete luukalade perekond heeringaliste (Clupeiformes) seltsi heeringlaste (Clupeidae) sugukonnast. Inglise sprats; saksa Sprotten; vene шпроты.​

"Kilud (Sprattus) on levinud Euroopa, Lõuna-Ameerika, Lõuna-Austraalia ja Uus-Meremaa parasvöötme ning subtroopilistes vetes. Kilud on lähedased heeringlastele perekonnast Clupea, erinedes neist rea tunnuste poolest. Kiludel on heeringatega võrreldes tugevamini arenenud kiilusoomused, mis moodustavad kõhul ogaja kurgust pärakuni ulatuva kiilu, vähem ette nihutatud seljauim (algab kõhuuimest tagapool), kõhuuimes vähem uimekiiri (tavaliselt 7-8); vähem selgroolülisid (46-50), pelaagiline mari. Kilud on heeringast väiksemad – mitte pikemad kui 17-18 cm. Eluiga on kuni 5-6, tavaliselt 3-4 aastat." (Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979).

Suurim pikkus liigiti vahemikus 12-18 cm (SL).

Viiest liigist neli elavad lõunapoolkeral ja vaid 1 liik (euroopa kilu) põhjapoolkeral Atlandi põhjaosas. Eesti vetes tavaline läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus) on euroopa kilu alamliik. Läänemere kilu on ka oma majandusliku tähtsuse tõttu enimuuritud liik kilude perekonnas.

Kilude leviala

 

Perekonnas on 5 liiki (FishBase, 2020):

Sprattus antipodum (Hector, 1872) (New Zealand blueback sprat) – uusmeremaa kilu. Vaikse ookeani edelaosas Uus-Meremaa rannikuvetes. Mereveeline; pelaagilis-neriidne, 0-72 m sügavusel. Parvekala. Pikkus kuni 12 cm (SL), tavapikkus 9 cm (SL). Pole ohustatud. Kohalik elatuspüük. Vahel kasutatakse kalastamisel söödakalana.

 

Sprattus fuegensis (Jenyns, 1842) (Falkland sprat) – tulemaa kilu. Atlandi edelaosas 40 kraadist lõunalaiusest Tulemaa saarte ja Falklandi saarteni, ka Burdwoodi panga piirkonnas. Mereveeline; pelaagilis-neriidne, okeanodroomne. Parvekala. Rannikuvetes. Pikkus kuni 18 cm (SL), tavapikkus 15 cm (SL). Pole ohustatud. Äripüük (2006-20011. a vahemikus 17 829 – 52 603 tonni; Tšiili).

 

Sprattus muelleri (Klunzinger, 1879) (New Zealand sprat) – mülleri kilu. Vaikse ookeani edelaosas Uus-Meremaa rannikuvetes. Mereveeline; pelaagilis-neriidne, 28-110 m sügavusel. Parvekala. Pikkus kuni 13 cm (SL), tavapikkus 10 cm (SL). Pole ohustatud. Kohalik elatuspüük.

 

Sprattus novaehollandiae (Valenciennes, 1847) (Australian sprat) – tasmaania kilu. Vaikse ookeani edelaosas Austraalia ja Uus-Meremaa rannikuvetes, sageli jõgede suudmealadel. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne, 0-50 m sügavusel. Parvekala. Pikkus kuni 14 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Sprattus sprattus (Linnaeus, 1758) (European sprat) – euroopa kilu. Vt artiklit Euroopa kilu

                                                                                                                                                                             Viimati: juuni, 2020

Vaata lisaks:

Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
Heeringlased (Clupeidae)
Euroopa kilu (Sprattus sprattus)