Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Aasovi meri
4. Aloosad (Alosa)
5. Amasoonase saagkõhtheeringas (Pristigaster cayana)
6. Anisakiaas (anisakidoos)
7. Araabia kõverlõugheeringas (Nematalosa arabica)
8. Atlandi ümarheeringas (Etrumeus sadina)
9. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
10. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
11. Atlandi troopikaheeringas (Lile piquitinga)
12. Austraalia kõverlõugheeringas (Nematalosa come)
13. Balti heeringas
14. Barentsi meri
15. Beauforti meri
16. Beringi meri
17. Bismarcki heeringas
18. Bloater
19. Bückling
20. Dashi
21. Dow' uimheeringas (Opisthopterus dovii)
22. Ekvatoriaalne uimheeringas (Opisthopterus equatorialis)
23. Estuaarheeringas (Gilchristella aestuaria)
24. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
25. Filipiini heeringas (Clupea manulensis)
26. Galathea kõverlõugheeringas (Nematalosa galatheae)
27. Golani ümarheeringas (Etrumeus golanii)
28. Guajaana kiiluimheeringas (Odontognathus mucronatus)
29. Gwamegi
30. Hõbedane vöötheeringas (Spratelloides gracilis)
31. Hammaspeaheeringas (Denticeps clupeoides)
32. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
33. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
34. Harilik tömpninaheeringas (Anodontostoma chacunda)
35. Havai ümarheeringas (Etrumeus makiawa)
36. Heeringad (Clupea)
37. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
38. Heeringlased (Clupeidae)
39. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
40. Idaheeringas (Clupea pallasii)
41. Indoneesia tömpninaheeringas (Anodontostoma selangkat)
42. Ivassii heeringas (Sardinops sagax melanosticta)
43. Jaapani kõverlõugheeringas (Nematalosa japonica)
44. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
45. Kaguaasia kõverkõugheeringas (Nematalosa nasus)
46. Kala inimtoiduna
47. Kalamaksaõli
48. Kalaparv
49. Kariibi kiiluimheeringas (Odontognathus compressus)
50. Kaunis troopikaheeringas (Lile gracilis)
51. Kihvheeringas (Chirocentrodon bleekerianus)
52. Kiilselgheeringad (Hyperlophus)
53. Kiiluimheeringad (Odontognathus)
54. Kilud (Sprattus)
55. Kipper (suitsuheeringas)
56. Klaas-kiilselgheeringas (Hyperlophus translucidus)
57. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
58. Kulduimheeringas (Pliosteostoma lutipinnis)
59. Kuuba uusuimheeringas (Neoopisthopterus cubanus)
60. Lääne-puguheeringas (Dorosoma smithi)
61. Lääneaustraalia kõverlõugheeringas (Nematalosa vlaminghi)
62. Lõuna-puguheeringas (Dorosoma petense)
63. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
64. Lewisi vöötheeringas (Spratelloides lewisi)
65. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
66. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
67. Mehhiko puguheeringas (Dorosoma anale)
68. Mehhiko troopikaheeringas (Lile stolifera)
69. Musttriip-troopikaheeringas (Lile nigrofasciata)
70. Nääpsheeringas (Thrattidion noctivagus)
71. Nikaraagua puguheeringas (Dorosoma chavesi)
72. Pärsia kõverlõugheeringas (Nematalosa persara)
73. Põhja-puguheeringas (Dorosoma cepedianum)
74. Paapua kõverlõugheeringas (Nematalosa papuensis)
75. Paljas huntheeringas (Chirocentrus nudus)
76. Pallas Peter Simon
77. Panama kiiluimheeringas (Odontognathus panamensis)
78. Peen vöötheeringas (Spratelloides delicatulus)
79. Pelaagiline traalnoot
80. Pisiheeringas (Minyclupeoides dentibranchialus)
81. Pisiuim-ümarheeringas (Etrumeus micropus)
82. Puguheeringad (Dorosoma)
83. Räim
84. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
85. Saagkõhtheeringad (Pristigaster)
86. Saagkõhtheeringlased (Pristigasteridae)
87. Sakiline vöötheeringas (Spratelloides robustus)
88. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
89. Sale uimheeringas (Opisthopterus valenciennesi)
90. Sardinops (Sardinops sagax)
91. Siiad (Coregonus)
92. Somaali kõverlõugheeringas (Nematalosa resticularia)
93. Suula (Morus bassanus)
94. Suursilm-uimheeringas (Opisthopterus macrops)
95. Tömpninaheeringad (Anodontostoma)
96. Taani väinad
97. Tai tömpninaheeringas (Anodontostoma thailandiae)
98. Tardoor-uimheeringas (Opisthopterus tardoore)
99. Terav ümarheeringas (Etrumeus acuminatus)
100. Timpheeringas (Laeviscutella dekimpei)
101. Triip-kiilselgheeringas (Hyperlophus vittatus)
102. Troopikaheeringad (Lile)
103. Troopiline uusuimheeringas (Neoopisthopterus tropicus)
104. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
105. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
106. Tursapüük
107. Uimheeringad (Opisthopterus)
108. Uusguinea kõverlõugheeringas (Nematalosa flyensis)
109. Uusuimheeringad (Neoopisthopterus)
110. Vöötheeringad (Spratelloides)
111. Vaguvaallased (Balaenopteridae)
112. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
113. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
114. Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
115. Vaqueira uimheeringas (Opisthopterus effulgens)
116. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
117. Whiteheadi ümarheeringas (Etrumeus whiteheadi)
118. Whiteheadi saagkõhtheeringas (Pristigaster whiteheadi)
119. Wongratana ümarheeringas (Etrumeus wongratanai)

Kipper (suitsuheeringas)

Kipper, ka punane heeringas on traditsiooniline heeringaroog, täpsemalt suitsuheeringas, mille puhul heeringas suitsutatakse tervikuna, tavaliselt koos peaga, kuid seljalt lahti lõigatuna ja nö liblikana laiali laotatult. Enne suitsutamist heeringas soolatakse või ka marineeritakse, suitsutamisel kasutatakse valdavalt külmsuitsutamist ning suitsutekitajana enamasti tamme-saepuru. Suitsutusaeg nt kuulsatel Crasteri kipperitel on 16 tundi.

Kipper on sagedasti hommikusöögiks Suurbritannias,  Jaapanis ja mõnedes Põhja-Ameerika piirkondades, see on olnud Suurbitannias ka õhtuseks suupisteks ning oli populaarne enne II Maailmasõda populaarne toit maa- ja linnatööliste seas.



Nimelugu
Nime tekkelugu ei ole üheselt selge. Kõige tõenäolisemalt tuleneb kipper vanainglise sõnast kippian, mis tähendab "kudema". Teisalt võib seos olla sõnaga kipe, mis tähendab kalapüügiks kasutatavat korvi (vitsmõrda). Kolmandaks võimaluseks on sõna tulenemine sõnast kip, mis tähendab isasel lõhele kudemise ajal tekkivat alalõua konksu.
Tegusõna kippering (mis tuleneb ilmselt kipper'isttähendab aga kitsamalt millegi hõõrumist soola või vürtsidega enne selle vinnutamist vabas õhus või suitsutamist, laiemalt aga kõiki töid (puhastamine, kalaliblikate valmistamine jm), mis kaasnevad kipperi valmistamisega. 

Punane heeringas
Kipperit nimetatakse vahel ka punaseks heeringaks (Red Herring), kuivõrd pikemaajalisel suitsutamisel omandab kala punase värvi. Punase heeringa vanim mainimine kirjasõnas on teada 13. sajandi keskpaigast pärinevas W. Bibbesworth'i luuletusest.
Esimese maailmasõja ajal hakati selleks, et lühendada suitsetamiseks vajalikku aega ning suurendada ärilist kasumit, hakkati kippereid värvima, milleks kasutati kivisöetõrvast tehtud värvi nimega Brown FK (FK on siin esitähed sõnadest for kipper), Kipper Brown või Kipper Dye. Tänapäeval lisatakse kipperite värvimiseks soolvette annatto ehk achiote (Bixa orellana) seemetest saadavat looduslikku värvi, mis annab kalale tugevama oranzhi/kollase värvuse.
Mani saare kalasuitsutajad ja ka mõned Shotimaa ettevõtted kippereid ei värvi, vaid kasutavad traditsioonilist pikka külmsuitsutamist.



Mani saarel valmistatud kippereid eksporditakse üle maailma; Peel'i linnas on kaks kuulsat heeringate suitsutamise ja ekspordiga tegelevat ettevõtet — Moore's Kipper Yard (asutatud 1882) ja Devereau and Son (asutatud 1884).
Oma traditsiooniliselt valmistatud kipperite poolest on kuulus ka Mallaig'i linn Shotimaal, samuti on kuulsad Stornoway ja Loch Fyne kipperid, tuntud on ka Inglismaal Northumberlandi maakonnas suitsutatavad Crasteri kipperid.

Suitsuheeringatest valmistatakse ka konserve.



"Kipper" on inglise keelde toonud ka sellised tähendused nagu kipper time, s.o aeg, mille jooksul Suurbritannias on keelatud lõhepüük (ja tuleb süüa suitsukala), või kipper season, see oleks eesti keeles umbes vaikne hooaeg või hapukurgiaeg, kui kaubanduses, äris, meelelahutuses jm on lahja periood, tavaliselt peetakse selleks aasta kolme-nelja alguskuud.

Allikas:
Kipper Wikipedias

  

Vaata lisaks:

Atlandi heeringas (Clupea harengus)
Bismarcki heeringas