Otsingu tulemused:

1. Öfuguggi / Afuggafiskur (mürgikala Islandi folklooris)
2. Aadria kääbuslõhi, aadria forell (Salmo obtusirostris)
3. Abanti forell (Salmo abanticus)
4. Ahing (västar; angerjaahing)
5. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
6. Ahvenamaa
7. Akdere forell (Salmo chilo)
8. Akvakultuur
9. Alakiri forell (Salmo kottelati)
10. Alara forell (Salmo opimus)
11. Albaania forell (Salmo balcanicus)
12. Alpi forell (Salmo cenerinus)
13. Ambla jõgi (Albu jõgi)
14. Ameerika paalia ehk oja-mägihõrnas (Salvelinus fontinalis)
15. Amemasu (koletiskala Jaapanis)
16. Anadroomsus
17. Andmeid mudamaimu kohta. Meriforellist (raamat)
18. Anisakiaas (anisakidoos)
19. Antsla jõgi
20. Apatši forell (Oncorhynchus apache)
21. Aravuse kalakasvandus
22. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
23. Arno
24. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
25. Baffini laht
26. Balkani forell (Salmo dentex)
27. Bass
28. Belaja (Kama)
29. Berberi forell (Salmo akairos)
30. Bete Lotto
31. Bigmouth
32. Böx
33. Catch and release
34. Charente jõgi
35. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
36. Colorado jõgi
37. Columbia jõgi
38. Como järv
39. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
40. Dinaari forell (Salmo farioides)
41. Draa forell (Salmo multipunctata)
42. Eesti joad
43. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
44. Eizenami forell (Salmo ezenami)
45. Elavhõbe (Hg)
46. Eqatlejoq (lõhede jumal inuitti mütoloogias)
47. Esna jõgi
48. Eufrati forell (Salmo euphrataeus)
49. Eurühaliinne
50. Eutroofne järv (rohketoiteline järv)
51. Fibreno forell (Salmo fibreni)
52. Filee
53. Fileenuga
54. Fileerimine
55. Forell (Salmo trutta)
56. Forell-röövpardkala (Raiamas bola)
57. Forell. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid (Raamat)
58. Forellahvenad (Micropterus)
59. Forellgalaks (Galaxias truttaceus)
60. Forellramul (Capoeta trutta)
61. Formoosa sima (Oncorhynchus formosanus)
62. Galaksid (Galaxias)
63. Galax
64. Garda forell (Salmo carpio)
65. George'i järve petukoletis (USA)
66. Gila forell (Oncorhynchus gilae)
67. Gnosjödraget
68. Graavikala
69. Graavitud lõhe
70. Haka
71. Hakk-kala
72. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
73. Halliste jõgi
74. Harilik haug, haug (Esox lucius)
75. Harjus (Thymallus thymallus)
76. Haug toidukalana
77. Heintz Karl
78. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
79. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
80. Härjanurme kalakasvandus
81. Idalõhed (Oncorhynchus)
82. Idaohridi forell (Salmo aphelios)
83. Invincible (Nilsu)
84. Iwame forell (Oncorhynchus iwame)
85. Jõeelustik ehk potamobios
86. Jõe kirpvähk (Gammarus pulex)
87. Jõeforell (Salmo trutta morpha fario)
88. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
89. Jämtland
90. Järveforell (Salmo trutta morpha lacustris)
91. Kaiavere järv
92. Kalad ja linnud itelmeeni uskumustes
93. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
94. Kalakasvatus
95. Kalakasvatus Eestis
96. Kalakirjandus
97. Kalandus
98. Kalapääsud
99. Kalatiik
100. kappar
101. Karilatsi kalamajand
102. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
103. Karpkalakasvatus Eestis
104. Karpkalast kulinaarselt
105. Karusforell
106. Kaspia forell (Salmo caspius)
107. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
108. Kaukasuse forell (Salmo ciscaucasicus)
109. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
110. Keldi forell (Salmo ferox)
111. Kingtrout
112. Kirpvähilised
113. Knockanare Well (püha kaev Iirimaal)
114. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
115. Kolga laht
116. Krevett õngesöödana
117. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
118. Kuldforell (Oncorhynchus aguabonita)
119. Kärbsed õngesöödana
120. Lõheema ja forelliema (islandi folkloor)
121. Landilugu: dr Heintz
122. Landilugu: Mepps
123. Landilugu: Nilsu
124. Landilugu: Räsänen
125. Landilugu: Toby
126. Landilugu: Ugly Duckling
127. Lendõngerull
128. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
129. Liguuria forell (Salmo rhodanensis)
130. Linnaveski (Linnaveske) paisjärv
131. Loðsilungur / Lodsilungur / Shaggi forell (mürgiforell Islandil)
132. Loch Awe koletis (järvekoletis Šotimaal)
133. Lohja järv
134. Loke
135. Lourose forell (Salmo lourosensis)
136. Lumë forell (Salmo lumi)
137. Lõhed (Salmo)
138. Lõhemarja-konks
139. Lõhepüük
140. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
141. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
142. Magribi forell (Salmo macrostigma)
143. Makedoonia forell (Salmo macedonicus)
144. Malloch Peter Duncan
145. Malma (Salvelinus malma)
146. Marinkad (Schizothorax)
147. Marmorforell (Salmo marmoratus)
148. Maroko forell (Salmo pellegrini)
149. Mehhiko forell (Oncorhynchus chrysogaster)
150. Melvini forell (Salmo nigripinnis)
151. MEPPS
152. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
153. Merisutt (Petromyzon marinus)
154. Montenegro forell (Salmo montenigrinus)
155. must bass
156. Musta mere lõhe (Salmo labrax)
157. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
158. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
159. Mörrum (jõgi)
160. Naissaar
161. Nottinghami rull
162. Ohridi forell (Salmo letnica)
163. Okumusi forell (Salmo okumusi)
164. Osmootne rõhk
165. Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)
166. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
167. Pihtla kalakasvandus
168. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
169. Post, Ilme
170. Prespa forell (Salmo peristericus)
171. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
172. Põhja-atlandi hõbekala (Argentina silus)
173. Põhja-hiidteib (Ptychocheilus oregonensis)
174. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
175. Põlula Kalakasvatuskeskus
176. Pähkla kalakasvatus
177. Päikesekalalased (Centrarchidae)
178. Röövpardkalad (Raiamas)
179. Rakfisk ehk norra hapukala
180. Ramulad (Capoeta)
181. Randal (Phoca vitulina)
182. Rannak Linda
183. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
184. Rize forell (Salmo rizeensis)
185. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
186. Roheforell (Salmo viridis)
187. Roosna-Alliku kalakasvandus
188. Räsänen
189. Saprolegnia ehk kalahallitus (Saprolegnia)
190. Schieffermülleri forell (Salmo schiefermuelleri)
191. Sevani lõhe, išhan (Salmo ischchan)
192. Seyhani forell (Salmo labecula)
193. Siig spordikalana Skandinaavias
194. Siirdekalad
195. Soomuste mahavõtmine
196. Spöket
197. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
198. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
199. Suursuu forellahven (Micropterus salmoides)
200. Zeta forell (Salmo taleri)
201. Zrmanja forell (Salmo zrmanjaensis)
202. Tartarkaste
203. Thor (lant)
204. Tigrise forell (Salmo tigridis)
205. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
206. Tiskre oja
207. Toby
208. Trolling Spoon (Nils Master)
209. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
210. Tursk eestlaste suus
211. Tuvikene, Arvo
212. Türgi forell (Salmo platycephalus)
213. Türreeni forell (Salmo cetti)
214. Ugly Duckling
215. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
216. Vagula järv
217. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
218. Veskijärv (Nõmme Veskijärv, Nõmme järv, Nõmmeveski paisjärv)
219. Vihula järv (Vihula paisjärv, Vihula veehoidla)
220. Vikerforell (Oncorhynchus mykiss)
221. Vimb (Vimba vimba)
222. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
223. Visova forell (Salmo visovacensis)
224. Võistre järv (Võistvere järv)
225. Võldas (Cottus gobio)
226. väike tobias (nigli, väiketobias)
227. Väikesuu forellahven (Micropterus dolomieu)
228. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
229. Väinjärv (Veinjärv)
230. Witch
231. Õngerulli ajalugu
232. Õngu noorkalakasvatus OÜ
233. Äntu ja Nõmme järved

Harilik haug, haug (Esox lucius)

Haug, ka harilik haug (Esox lucius) on kalaliik haugiliste (Esociformes) seltsi hauglaste (Esocidae) sugukonna ainukesest perekonnast haugid (Esox)  

 

Rahvalikud kaasnimed: avi, havi, jurlak, jõekirjak, nilks, nolk, nälg, purikas, vassiili, veteröövel

 

Inglise k – northern pike, pike, pickerel, jack, wolf; prantsuse k – brochet du nord, grand brochet, beked, lanceron, poignard, sifflet; hispaania k – lucio; saksa k – Hecht, Heekt, Heichit, Höcht, Schnock, Snook; itaalia k – luccio; kreeka k – zoupva, toupva, tourna; islandi k – gedda; taani k – gedde; hollandi k – snoek; leedu k – lydeka; läti k – līdaka; poola k – szczupak; rootsi k – gädda; soome k – hauki; vene k – щука; jaapani k – kawakamasu; pärsia k – ordakmahi; türgi k –turna baligi; innuiidi k – hiulik, ihok, she, siilik, siun, tshukvak jm

 

 

Kirjeldus 

Keha suhteliselt pikk, ristlõikes ovaalne. Selja- ja pärakuuim sabauime lähedal. Ninamik pikk, pardinoka taoliselt lamenenud. Suu suur, alalõualuudel 10-20 tugevat liikumatult seisvat kihva. Ülalõualuudel, suulaes jm. hulk väikesi liikuvalt kinnitunud tahapoole suunatud hambaid, mis ei lase saagil suust välja pääseda. Silmad suhteliselt suured. Pealagi ja selg tavaliselt tumerohelised, küljed heledamad, oliivrohelised või rohekashallid, kaetud kollakate laikude või triipudega. Kõht valge või kollakas. Noori iseloomustavad kitsad tumedad põikivöödid. Pruunika veega järvedes peaaegu täielikult must.

 

Loendatavad põhitunnused

Seljauimes ogakiiri 6-10, pehmeid kiiri 12-16; rinnauimedes ogakiiri 1-2, pehmeid kiiri 10-16; õhuuimedes ogakiiri 1-2, pehmeid kiiri 7-11(12); pärakuuimes ogakiiri 2-8, pehmeid kiiri 10-15; lõpusepiisid 13-16; soomusvalem 114  14-17/12-15  135(144).

 

Levik 

Laialt levinud magevees ja nõrga soolsusega riimvees Euroopas (puudub selle lõunaosas ja suuremas osas Norrast), Põhja- ja Kesk-Aasias ning Põhja-Ameerikas. 

Eesti sisevetes kõige laiema levikuga kalaliik (asustab 92% uuritud järvi ja 67% vooluveekogusid). Leidub ka kõikjal Eesti rannikumeres, eriti arvukalt Väinameres.

 

Eluviis

Eelistab (eriti nooreas) hoiduda kalda (ranna) lähedale varjumist võimaldavate veetaimede vahele. Suuremad ka avavees. Põhiliselt paikse eluviisiga, ei hoidu parvedesse, teeb pikemaid rändeid vaid kudemisajal.

 

Sigimine

Eesti vetes emastel suguküpsus enamasti 3-5-aastaselt (L 37-57 cm), isastel enam-vähem aasta nooremalt (29-46 cm). Kudemine algab jäämineku ajal (vee tº 4-6 ºC), sisemaal tavaliselt aprilli keskel, rannikumeres pisut varem. Koeb üleujutatud kohtades madalas vees (kuni 0,5 m) peamiselt surnud luhataimestikule, peamiselt tarnale (Carex). Kudemine kestab reeglina 3-4 nädalat, külmal kevadel kauem, juuni alguseni. Enamasti koevad väiksemad haugid (nii emased kui isased) suurematest mõnevõrra varem. Kudemist soodustab kõrge veeseis. Madalaveelisel kevadel võib suur osa (kuni pool) hauge jääda koelmute vähesuse tõttu kudemata.

 

Koetavad marjaterad helekollased, üsna suured (läbimõõt 2,2-2,8 mm), mistõttu neid pole palju. Suhteline viljakus tavaliselt vaid 20-40 marjatera, absoluutne viljakus 7000-200 000.

Mari inkubeerub 12-25 ööpäeva, olenevalt vee tº-st. Kooruvad vastsed 6-10 mm pikkused (L), suure rebukoti tõttu mõni ööpäev väheliikuvad, kinnituvad veetaimede külge, seejärel hakkavad liikuma ja toitu otsima. Juba 1,5-2 cm pikkustena võivad haarata ja neelata teiste kalade (eeskätt särje) vastseid. Maimuks moondumine 3-4 nädalat pärast koorumist (L 2,5-4 cm).

 

Toitumine 

Juba vastseea lõpul võib muutuda röövkalaks, kuigi esimestel elukuudel sööb peamiselt zooplanktonit, putukavastseid ja teisi veeselgrootuid. Seejärel põhitoiduks kõige arvukamad ja kergemini tabatavad kalad: ahven, särg, kiisk, suurjärvedes ka tint, rannikumeres räim jt. 

Kõige intensiivsem toitumine kevadel pärast kudemist ja suve teisel poolel, talvel sööb vähe, kudemisajal peaaegu mitte. Saakkalade pikkus (L) valdavalt 8-12 cm. Püüab saaki varitsedes, välkkiire sööstuga. Viimast soodustavad sabauime lähedal paiknevad selja- ja pärakuuim, mis koos suurendavad sabaosa pinda ja teevad sabalöögi väga võimsaks.

      

Kasv ja vanus 

Kiirekasvuline (nagu röövkaladele tüüpiline). Eesti vetes aastased keskmiselt 15-17 cm pikkused (L) ja 18-25 g raskused, kolmeaastased 36-39 cm ja 240-320 g, viieaastased 53-56 cm ja 850-1100 g, seitsmeaastased 67-72 cm ja 1,9-2,4 kg, kümneaastased 88-94 cm ja 4,5-6 kg, viieteistaastased 117-123 cm ja 11-14 kg. 

Eestis kasvab kõige kiiremini Peipsis: viieaastased enamasti 1,5-2,5 kg, kümneaastased 8-10 kg.

 

Emased kasvavad kiiremini ja elavad kauem kui isased. Viimaste eluiga tavaliselt kuni 7 aastat ja kaal kuni 2 kg. Sugupoolte arvuline vahekord 3 : 2 emaste kasuks.

 

Seniseil andmeil püüti Eesti suurim haug (19,9 kg, vanus 17 a.) enne sõda Keeri järvest (Tartumaal), vanim haug (22 a., 14,4 kg) Tamula järvest (Võrumaal) 1933. a. 

 

Maailmarekordid ebaselged, võib mainida andmeid Slovakkiast (47 kg, umbes 50 a.; Doonau, 1925).

 

FishBase's suurimad pikkused 137 cm FL (isane) ja 150 cm TL (emane); suurim kaal 28,4 kg; pikim eluiga 30 a.

 

Varud, kaitse, väljapüük 

Arvukuse suurenemist soodustab soe kevad, kõrge püsiv veeseis aprillis-mais, küllaldane kaitse kudemisrändel ja koelmutel. 

Halvasti mõjuvad maakuivendustööd, lühendades suurvee kestust, ilma järsk külmenemine kevadel ja ülepüük.

Peipsis varud sobivate koelmute vähesuse tõttu suhteliselt väikesed, aastane ametlik töönduslik püük 20 sajandi viimasel kümnendil 200-400 t (sellest Eesti poolel umbes 1/3), Võrtsjärves 20-40 t, rannikumeres (eeskätt Väinameres) 30-60 t, Eesti teistes siseveekogudes 2-6 t.

Kudeajal kehtib Eestis haugipüügikeeld.

 

Eestis kasvatatakse haugi noorjärke ja vastseid, keda asustatakse erinevatesse veekogudesse.

 

Haug on Eestis tähtsaim spordikala, aastane harrastuspüük kuni 170 t (umbes veerand kogu harrastuspüügist), millest 40-52% saadakse rannikumerest ja 7-12% Peipsist. Peamised huvipüügivahendid spinning, vedel, käsiõng ja ketasund (kahel viimasel juhul söödaks eluskala), talvel tirk.

 

Haugi aastane kogupüük maailmas on jäänud sellel sajandil vahemikku 23 000—30 000 tonni. (Suurim kogupüük 44 200 tonni aastal 1959.) Suurimad väljapüüdjad on Venemaa, Soome ja Kanada. 

Haugi kasvatatakse toidukalaks ka kalakasvatustes (peamiselt Prantsusmaal), aastane toodang oli 2010. a 888 t, 2011. a 870 t (suurim 1996. a - 2701 t).

 

Haug toidukalana

Haugi liha on lahjavõitu (rasva 0,5-1,5%), madala kalorsusega (80-90 kcal/100 g), ent üsna maitsev (eriti kuni kahekilostel haugidel), sobib hästi dieettoiduks. Haugi lihal on spetsiifiline imalkirbe lõhn ja maitse.

Suhtumine haugi kui toidukalasse on erinevates riikides ja erinevatel ajastutel olnud erinev ning on seda veel praegugi. Paikkondades, kus püütakse arvestataval määral siiga, forelli, lõhet või teisi hinnalisemaks peetavaid kalu, suhtuvad ka paljud kalamehed sageli haugi kui prügikalasse, kes ei vääri püüdmist ega söömist, seevastu kalavaesemates piirkondades hinnatakise haugi vägagi kõrgelt.

Kuivõrd haugi seljaosas on palju peeni luid, mida pole ka fileerides võimalik korrektselt eemaldada, valmistatakse haugi lihast sageli sageli hakkmass ja sellest hakkmassist kotlette, frikadelle vms.  

Haug on populaarne kala prantsuse köögis: rooga nimega brocheton valmistatakse nelja kuni kuuenädalastest noorhaugidest. Prantsusmaal on restorane, mis on spetsialiseerunud just haugroogade pakkumisele.

   

 

Allikad:
Esox lucius FishBase's (jaanuar 2014)

E. Pihu, A. Turovski, Eesti mageveekalad. Tallinnn 2001

Vaata lisaks:

Tölpsaba (pärimus; Loorits)
Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
Haugi loomine (pärimus; Eisen)
Haugist handi pärimuses
Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
Haugi kudemine
Haug toidukalana
Haug püügikalana
Haug pärimuses
Haug - legendaarsed suurhaugid
haug 16,21 kg
haug 16,2 kg
Haugid (Esox)
Haugilised (Esociformes)