Otsingu tulemused:

1. Ahnejärv (Kurtna Ahnejärv, Laugasjärv, Ahvenajärv)
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. ahven pärimuses
4. Ahven. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
5. Ahvenad (Perca)
6. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
7. Ahvenalaadsed (Percomorpha)
8. Ahvenalised (Perciformes)
9. Ahvenamaa
10. Ahvenameri
11. Ahvenanmanner
12. Ahvenanrauma
13. Ahvenjärv (Kurtna Ahvenjärv, Särgjärv)
14. Ahvenjärv (Päidla Ahvenjärv, Vastsetare järv)
15. Ahvenkarbikud (Percocypris)
16. ahvenlased (Percidae)
17. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
18. Atlandi okasahven (Trachyscorpia cristulata
19. Balha¹i ahven (Perca schrenkii)
20. Forellahvenad (Micropterus)
21. Hammasahvenad (Dentex)
22. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
23. Harilik hammasahven (Dentex dentex)
24. Harilik päikeseahven (Lepomis gibbosus)
25. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
26. Huntahvenlased (Moronidae)
27. Ida-Atlandi okasahven
28. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
29. Järveahven
30. Keskameerika hiidahven (Epinephelus itajara)
31. Kirevahvenlased (Cichlidae)
32. Kiviahven (Serranus cabrilla)
33. Kiviahvenad (Serranus)
34. kiviahvenlased (Serranidae)
35. kollane ahven
36. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
37. Kuldvöötahvenad (Boops)
38. Latesahvenlased (Latidae)
39. Liftahvenad (Helicolenus)
40. Lääne-Atlandi okasahven
41. Meriahvenad (Sebastes)
42. Meriahvenlased (Sebastidae)
43. Mustsaba-kiviahven (Serranus atricauda)
44. Niiluse lates ehk niiluse ahven (Lates niloticus)
45. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
46. Okasahvenad (Trachyscorpia)
47. Pingi ahvenkarbik (Percocypris pingi)
48. Punakõht-päikeseahven (Lepomis auritus)
49. Regani ahvenkarbik (Percocypris regani)
50. Roheline päikeseahven (Lepomis cyanellus)
51. rooahven (rohuahven, litoriaaliahven)
52. Roosa hammasahven (Dentex gibbosus)
53. Sinisuu-liftahven (Helicolenus dactylopterus)
54. Sund (Ahvenamaa)
55. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
56. Suur kuldvöötahven (Boops boops)
57. Suursuu forellahven (Micropterus salmoides)
58. Tchangi ahvenkarbik (Percocypris tchangi)
59. Triipahven (Morone saxatilis)
60. Tähniline huntahven (Dicentrarchus punctatus)
61. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
62. väike meriahven (Sebastes viviparus)
63. Väikesuu forellahven (Micropterus dolomieu)

Ahvenalaadsed (Percomorpha)

Ahvenalaadsed (Percomorpha) on kalade ülemselts, mis kuulub luukalade (OSTEICHTHYTES) klassi kiiruimsete (ACTINOPTEYGII) alamklassi.

Ahvenalaadeste ülemseltsi nimekujudeks on ka Percomorphacea ning Percomorphaceae.

Ahvenalaadsete hulka kuulub erinevaste käsitluste põhjal 12 000 — 14 450 kalaliiki, kes moodustavad umbes 250 sugukonda: maailma kalaliikide üldarvust kuulub ahvenalaadsete ligi 50%. 

Ahvenalaadsete ülemseltsi kuuluvad järgmised kalade seltsid (J. S. Nelsoni järgi*) :

Pärglimapealised (Stephanoberyciformes)
Limapealised (Beryciformes)
Peetrikalalised (Zeiformes)
Ogalikulised (Gasterosteiformes)
Liitlõpuselised (Synbranchiformes)
Meripuugilised (Scorpaeniformes)
Ahvenalised (Perciformes)
Lestalised (Pleuronectiformes)
Kerakalalised (Tetraodontiformes)

* Niisugune seltsideks jaotumine tugineb ameerika kalateadlase Nelsoni teosel  Nelson J.S. Fishes of the World. 4th edition. — John Wiley & Sons. Hoboken, New Jersey, 2006. 
Teistsuguse seltsideks jaotumise leiame krestomaatilise Loomade elu 4-ndast köitest Kalad (Tallinn, 1979): seal puudub ahvenalaadsete hulgast pärglimapealiste selts, mis on raamatus toodud limapealiste alamseltsina; erinevalt Nelsoni käsitlusest kuuluvad aga Loomade elus  ahvenalaadsete hulka läikkalaliste (Lampridiformes) selts ja kefaaliliste (Mugiliformes) selts. 
Uuemates käsitlustes on läikkalaliste selts (uuema teadusnimega Lampriformes) paigutatud eraldi  läikkalalaadsete (Lampridiomorpha) ülemseltsi, varasem kefaaliliste selts aga kiiruimsete alamklassi iseseisva seltsina või ka  liitlõpuseliste seltsi alamseltsina/ülemsugukonnana.

"Peaaegu kõigil ahvenalaadsetel on uimedes kõvu. liigendumata ogakiiri. Kõhuuimed asetsevad rinnal või kõril (üksnes kefaaliliste ja ogalikuliste esindajatel on nad tagapoole kõhu keskpaigas nagu primitiivsematel seltsidel). Keha katavad enamasti hambakestega saagsoomused (mõnel on sekundaarselt tekkinud kaarsoomused, samuti võib soomuskate asenduda luunaastude või -plaatidega või hoopis puududa). Ujupõis on suletud, pole ühenduses sooltoruga või puudub sootuks; koljuluud on paljudel liikidel varustatud ogadega."1

Uuemate kladistiliste uuringute põhjal on muutunud/muutumas ka senine kalade süstemaatika. Betangur-R jt. järgi (2013. a) jagatakse ahvenalaadsete ülemselts üheksaks rühmaks

Ahvenalaadsed (Percomorphaceae):

Rühm Ophidiimorpharia
Selts madukalalised** (Ophidiiformes)

Rühm Batrachoidimorpharia
Selts konnkalalised (Batrachoidiformes)

Rühm Gobiomorpharia
Selts Kurtiformes [kurtuslased (Kurtidae) & kardinalahvenlased (Apogonidae)]
Selts mudilalised** (Gobiiformes)

Rühm Syngnathimorpharia
Selts merinõelalised** (Syngnathiformes)

Rühm Scombrimorpharia
Selts Scombriformes (makrellased (Scombridae) ja neile lähedased)

Rühm Anabantomorpharia
Selts liitlõpuselised (Synbranchiformes)
Selts ronikalalised** (Anabantiformes) [badislased (Badidae), Pristolepididae, ronikalalised (Anabantoidei), madupealased (Channidae) & nanduslased (Nandidae)]

Rühm Carangimorpharia 
Seltsid lestalised (Pleuronectiformes), hobumakrellilised** (Carangiformes), purikalalised** (Istiophoriformes) jt

Rühm Ovalentaria [kirevahvenlased (Cichlidae), ateriinilaadsed** (Atherinomorphae), kefaalilised** (Mugiliformes), limakalalised** (Blenniiformes) jm]

Rühm Percomorpharia
Incertae sedis*** (Sugukonnad, mis traditsiooniliselt on olnud  vaadeldud kuuluvaina  ahvenaliste (Perciformes) seltsi)
Caesionidae, Callanthiidae, Caproidae, Centrogenyidae, Cepolidae, Chaetodontidae, Emmelichthyidae, Enoplosidae, 
Gerreidae, Haemulidae, Leiognathidae, Lutjanidae, Malacanthidae, Monodactylidae, Moronidae, Percichthyidae,
 
Perciliidae, Pomacanthidae, Priacanthidae, Scatophagidae, Sciaenidae, Siganidae, Sillaginidae, Sinipercidae
 
Bathyclupeidae, Centracanthidae, Dichistiidae, Dinolestidae, Dinopercidae, Hapalogenyidae,
 
Parascorpididae, Symphysanodontidae
 
Selts Uranoscopiformes [tähetarkkalalased (Uranoscopidae), tobiaslased (Ammodytidae), Pinguipedidae, Cheimarrichthyidae]
Selts huulkalalised** (Labriformes)
Selts Lobotiformes [kolmsabalased (Lobotidae) ja neile lähedased]
Selts Ephippiformes [hõbesõõrkalalased (Drepaneidae) & merilabidaslased (Ephippidae)]
Selts Spariformes [seaninalased (Lethrinidae), merikogerlased (Sparidae) & niituimlased (Nemipteridae)]
Selts merikuradilised (Lophiiformes)
Selts kerakalalised (Tetraodontiformes)
Selts kirurgkalalised** (Acanthuriformes)
Selts Terapontiformes (Terapontidae ja neile lähedased)
Selts Pempheriformes [suursilmkalalsed (Pempheridae) ja neile lähedased]
Selts käharuimelised** (Cirrhitiformes)
Selts Centrarchiformes [päikesekalalased (Centrarchidae) & Elassomatidae]
Selts ahvenalised (Perciformes)

** Seltsil puudub seni eestikeelne nimetus, siinkohal on Kalapeedia toimetaja poolt kasutatud vastava alamseltsi või sugukonna nimetust Loomade elus.
*** Incertae sedis lühendina inc. sed., millega taksonoomias tähistatakse taksoni ebakindlat paiknemist. (Ladina k inserta sedes  = ebakindel tool).

Allikad:
1Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Barschfverwandte Wikipedias