Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Harilik merikeel (Solea solea)

Harilik merikeel (Solea soleaon kalaliik lestaliste (Pleuronectiformes) seltsi merikeellaste (Soleidae) sugukonna perekonnast merikeeled (Solea).

Inglise k - common sole, black sole, dover sole, parkgate sole, true sole, river sole, sole, tounge; prantsuse k - soile, sole commune; saksa k - Seezunge, Zunge; hollandi k - tong; itaalia k - lengua, linguata, palai, palaia, palaria, pilaja, seva, sfogio, soggia, sogliola jm; portugali k -  linguado; hispaania k - lenguado comun; islandi k - sölflúra, soikoli; fääri k - leisturnorra k - tunge; rootsi k - äkta tunga, sjötunga, tunga; taani k - tunge; soome k - kielikampela, meriantura; vene ki - европейская солея, европейский морской язык; araabia k - palaya, pilova, sola, sole; heebrea k - sandal matzui 
 

 
Kirjeldus
Väikesed silmad paiknevad paremal kehaküljel, üldkuju on elliptiline, ninamik ümar, suuava kõver ja asub pea alumisel serval, põse tagaserv on liitunud lõpusekaanega. Selja- ja anaaluimed on membraani abil liitunud sabauimega, Ülemise kehapoole rinnauim on alakülje rinnauimest suurem ja tema tagaserv on ümar. Uimekiiri seljauimes 69-97, anaaluimes 53-79.
Värving hallikast pruunini, tumedalaiguline, ka ülemisel rinnauimel on tume laik; sabauime tagaserv on tume. Pime külg on valge.
Fishbase's suurim pikkus 70 cm (tavaline 35 cm), suurim mass 3,0 kg, pikim eluiga 26 aastat.

Levik
Euroopa rannavetes Atlandi ookeani idaosas Kesk-Norrast Senegalini ja Suessi kanalini; ka Läänemere lõunaosas, Vahemeres ja Musta mere lõunaosas.

Eluviis
Elavad üksihoiduvaina mandrilaval 10-60 m (vahel kuni 150 m) sügavusel mudasel või liivasel merepõhjal, kaevuvad põhja. Talvel liiguvad sügavamale. Aktiivsed öisel ajal. Toituvad põhjaselgrootutest.
Koevad Briti saarte edelarannikul veebruarist juunini, Põhjameres aprillist augustini, vastsed kooruvad 2-14 päeva pärast.

Kasutamine
Hinnatud toidukala. Väljapüük2000-2014. a vahemikus 32 700- 48 600 tSuurimad püüdjad on Holland ja Prantsusmaa, märkimisväärne on väljapüük ka Aadria meres.
Greenpeace lülitas hariliku merikeele 2010 aastal meretoidu punasesse nimestikku.

Hariliku merikeele lihas on rasvasid 1,5%, valke 18%, energeetiline toiteväärtus 77 kcal/100 g 


Allikad:
Solea solea FishBase's (jaanuar 2014)
Meriantura Wikipedias
Seezunge Wikipedias
P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
Viimati: veebruar 2018


Vaata lisaks:

Kõversuu-merikeel (Pegusa lascaris)
Merikeeled (Solea)
Merikeellased (Soleidae)